Puitpõranda hoolduskoristusel sobib kuiv, väheniisek või niiske meetod ning neutraalsed või nõrgalt aluselised puhastusained. Kastada võimalikult vähe vett ja vältida pikaajalist vee hoidmist pinnal. Puhastatud pind peab jääma kuivaks, vajadusel tuleb see kuivatada. Vältida kareda lahtise mustuse pikaajalist mõju, näiteks liivaterasid. Pinnakahjustuse vältimiseks tuleb selline mustus kiiresti eemaldada. Puitpinda kaitstakse lakkimise, õlitamise või värvimisega. Kui töötlemata ouitu on vahatatud või õlitatud, on seda hiljem lihtne korrata piisab põhjalikust pesemisest, kuivatamisest ja uuesti õlitamisest või vahatamisest. Tänapäeval on saadaval kaitseained ka lakitud puitpindadele. Nende kasutamisel tuleb meeles pidada teatud aspekte. Kohtades, kust lakk on ära kulunud, imendub nii mustus kui ka kaitseaine puitu. Kui lakki soovitakse lihvida ja pinda uuesti õlitada, siis peab veenduma, et puitu imendunud kaitseaine oleks täielikult eemaldunud
Puidu tugevuse tegurid: • Puidu kiudude nurk • Keemiline koostis • Aastarõngast laius • Rakkude pikkused • Tihedus Oksakohad- erti ohtilikud tehes katseid, sest nt ¼ suurune oksakoht puidu tpvest on ca 27% standardi proovikeha tugevusest tõmbes nt. Võimalik on teha survekatset 1/3 suuruse oksakohaga, aga sel juhul on survetugevus 60% tugevusest. Ehituses ei tohiks tala oksakoht sattud tõmbetsioone, sest seal on tugev paine ja tõmme. Tulekindlus: ouitu ei ole võimalik muuta tulekindlaks, seda saab ainutl teha raskesti süttivaks võis siis raskesti põlevaks. On võimalik teha nii, et puit süttiks 400C juures. Puit põleb aeglaselt ja pärast pealmise kihi ärapõlemist koondab ta enda ristlõike ümber isoleeriva söe kihi.Selle tagajärjel tekib tule ja puidu vahel keemiline mõju, kus puit on tule poolt mõjutatud, aga ei ole põlenud. Seega modustab puidu söekiht isolatsiooni,
Orjust Ameerikas ( põhijooned) Ameerikas laiemalt mitte ainult USA. Orjus Ameerikas erinevalt orjusest Vanal jal või Euroopas oli puht maj nähtus ( vähemalt tek) , kui Euroopas oli orjusel tugev poliitiline ja ideolooline taust. Tohutuks resursiks muutus hea klima, suhkur oli I taim, mida hakati kiiresti kasvatama. Tihti öeldakse lihtsustatult, et suhkur oligi orjanduse põhjuseks. Brasiiilias esialgu väärismetalle ei olnud, eksporditi ahve, papagoisid ja ouitu, kuid üpriski varakult rajati ka suhruistandusi. Kui maaresursid olid, siis kuj Ameerikas välja majmudel, mida euroopas ja ameerikas polndu ( euroopas enam ei praktiseeritud)- istandused. Maid ei renditud ja ei jagatud tükkides ( euroopas), kogu maavaldust hakati kohe ise otseselt majandama ja sellel põllukultuure kasvatama. Kujunesid välja istandused. Orjus epõhjal põhinevad istandused olid euroopas tundmatud( vanas-roomas olid olnud,kuid hiljem mitte). Istandused jäid oma
annaabi.ee 
