Pihkva kubermangu suundunud ränne, mis nagu eespool viidatud, oli toimunud juba enne massiliikumise algust. Eriti populaarseks muutus nn. “lähis-Venemaa” 1860. aastate lõpus - 1870. aastail, mil Peterburi, Pihkva ja Novgorodi kubermangus tekkis üle 30 eesti asunduse. Uute maa-alade hõlvamine ja asunduste loomine seal kulges intensiivselt aga kuni Esimese maailmasõjani välja. Eriti suurt külgetõmbejõudu omas Jamburgi kreis Ingerimaal ning Taga-Peipsi ehk Oudovamaa. 1897. aasta andmeil elas Jamburgi maakonnas (Narva linna arvestamata) 10 640 eestlast ehk 16,3% maakonna rahvastikust. Oudova maakonnas elas 15 278 eestlast ehk 10,5% sealsest rahvastikust. 1912. aastaks oli see arv tõusnud umbes 30 000-ni ning aastal 1917 asus asjatundlike hinnangute järgi seal umbes 40 000 ehk ligemale 25% kogu Oudovamaa elanikkonnast. Eestlased elasid seal nagu riik riigis, milles asukail kõik vajalikud ametimehedki olid oma rahvusest.
1912. aastaks Tiirgi sõjas. Karsi taasliitmisel Türgiga (1921) oli see arv tõusnud umbes 30 000-ni, ning said Karsi eestlastest Türgi kodanikud. Tänu aastal 1917 asus seal asjatundlike hinnangute Suur-Siberi raudtee rajamisele muutus 1890. järgi u. 40 000 eestlast (ehk ligemale 25% aastaist väljarändekohana aktuaalseks ka kogu Oudovamaa elanikkonnast). Eestlased elasid asumispoliitikas, mida hakati ellu viima küll Näib, et 20. sajandi teise kümnendi lõpuks oli alles pärast Vene-Jaapani sõja lõppu. Varsti eestlaste väljarändepotentsiaal end siiski aga kaotasid võimud selle liikumise üle ammendanud ning Venemaa eestlaste arvukus kontrolli. 1906-16 siirdus Siberisse üle 3 saavutamas oma maksimumi. miljoni inimese, kellest u
Tallinn-Peterburi raudteel 307 000 reisijat, ületades seega mitmekordselt Tallinn-Peterburi postmaantee võimsuse41. Raudteel reisijate hulgas leidus kahtlemata ka ümberasujaid, kes lääneprovintsides leviva sotsiaalse käärimise ja rahutuste varjus ning 1868. aasta näljahäda otsesel tõukel olid otsustanud lahkuda sünnimaalt ja otsida soodsamaid olusid võõrsil. Nii olevat Ilmar Arensi sõnul Tallinn-Peterburi raudtee avamine 1870. aastal Põhja-Eestist toonud Oudovamaa äärmisse põhja- ja kirdeossa 800-1000 asukat 42. Esiotsa haaras ümberasumistuhin eriti Saare- ja Hiiumaad, hiljem ka muid Eesti osi. Suurem osa, umbkaudu 80 % väljarändajaist asus elama maale, kuigi ka tsaaririigi mõned innad suutsid rahvast ligi meelitada haridust omandama või elamist ja elatist otsima. Jätkuvalt tõmbas siirdlasi pealinn. Peterburi saigi oma ligi 50 000 eestlasega (1970. aastal, sõjaväelased kaasa arvatud)43 eestlaste arvu poolest teiseks linnaks
annaabi.ee 
