. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 II M¨ argiteooria ja kanji 30 2.1 Milleks m¨argiteooria? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 2.2 Peirce kolmem~o~otmeline m¨argiruum . . . . . . . . . . . . . 31 2.2.1 Kuue klassi ja kolme oleku vastavusest . . . . . . . 35 2.3 Kokkuv~otteks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37 III Kanji m¨ arkide seletusi 39 3.1 Kanji leksikograafiline problemaatika . . . . . . . . . . . . 39 ustemaatiline l¨ahenemine . . . . . . . . 3.2 Mittes¨ . . . . . . . 44 ustemaatiline l¨ahenemine . . . . . . . . .
木 on aluseks, millele instrument on pandud. On ka seletusi, mis v¨aidavad 楽 keelpilli kujutiseks, kuid m¨argi u¨ laosa すず ei ole trummi ega pillikeele kujuga, vaid hoopis v¨aike kelluke 鈴, mis vasakult ja paremalt narmastega kaunistatud. Luu- ja pronkskirjas on m¨argil kas u¨ ks v˜oi kaks kellukest. Kellukese k¨aes tilistamine on sˇamaani tuntud v˜otteks, algselt oli ilmselt see sakraalsete helide tegemiseks. Pronkskiri kasutab t¨ahenduses ‘s˜obralik, わらく おうそんいしゃしょう かひん m˜onus’ 和楽.〔王孫遺者鐘〕: ‘Niisiis kallid k¨ulalised 嘉賓 l˜obustagu vanemaid ふけい きょうしょう 父兄.’〔 鐘〕: ‘Ma tahan oma esiisadele r˜oo˜ muks olla.’ Algselt oli 樂 jumalus- しんれい
Viimase x0 tingimuse kirjutame lim f (x + x) - f (x) = 0 ehk arvestades, et x on x0 fikseeritud punkt, st f (x) on kostant lim [f (x + x) - f (x)] = 0 x0 17 Definitsioon 8.3. Vahet f (x + x) - f (x) nimetetakse funktsiooni muu- duks ja t¨ahistatakse y, st y = f (x + x) - f (x) Kokkuv~otteks s~onastame teoreemi. Teoreem 8.1. (Funktsiooni pidevuseks tarvilik ja piisav tingi- mus) Funktsioon on pidev punktis x parajasti siis, kui funktsiooni muudu piirv¨a¨artus argumendi muudu l¨ahenemisel 0-le v~ordub 0-ga, st lim y = 0 (1.7) x0 1.2.9 Elementaarfunktsioonide pidevus Tingimuse (1.7) abil saab kontrollida p~ohiliste elementaarfunktsioonide pi- devust.
annaabi.ee 
