Seetõttu on tollased ehitised suurepäraselt säilinud ja arheoloogilised väljakaevamised on andnud hindamatut teavet tolle aja olmest. Väljakaevamistelt leitud piltide järgi on ka selgunud, et enne seda purset oli mäel ainult üks tipp. 5. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus: http://miksike.ee/documents/main/referaadid/vesuuv.htm Mount Vesuuvi geograafiline asukoht: https://www.google.ee/maps/place/Vesuuv,+Vesuvio+National+Park, +80044+Ottaviano,+Napoli+provints, +Itaalia/@41.5643826,15.6216088,6z/data=!4m2!3m1! 4 1s0x133ba508f1413feb:0x9cbfa7aa9376793d?hl=et Andmed Vesuuvi kohta: http://miksike.ee/documents/main/referaadid/vesuuv.htm Pilt: https://encrypted- tbn0.gstatic.com/images? q=tbn:ANd9GcSWcZliQLPfwUE2TQ4twGuwp6RCE81mT3FYWP1kdUxU9x Olkh9t Vesuuvi kuulsaim purse: http://et.wikipedia.org/wiki/Vesuuv Pilt: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/15/Vesuvius_from_P
Ilmalik laul Inglismaal Ilmaliku laulu kõrgaeg kuninganna Elizabeth I valitsusaeg (1558 1603) Madrigalid itaalia eeskujulised Tuntuim autor Thomas Morley (1558 1602) Ayr uus zanr soololaul (lauto saatel) John Dowland (1562 1626) kuulus üle Euroopa Nooditrükikunst Ilmaliku laulu levikule on tohutult kaasa aidanud trükikunsti leiutamine 1440ndatel ja seejärel nooditrükikunsti leiutamine. 1. mitmehäälse polüfoonilise muusika kogumik 1501, Ottaviano Petrucci, Veneetsia. Edasi: John Rastell Londonis ~1520 Pierre Attaignant Pariisis ~1528 Saksamaal ~1534 jne. Enamik ansamblimuusikat trükiti iga hääl eri raamatus nn hääleraamatud. Teose esitamiseks oli tarvilik terve komplekt. Või siis ümmarguselt (vt. õpik lk. 147). 1. ansamblipartituur trükiti 1577. Trükitakse seda, mis on kõige populaarsem ja kõige rohkem sisse toob s.o seltskonnamuusika ja selle seaded. Vaimulikus muusikas jätkus tava noote käsitsi ümber
1.6 Condé-sur-l'Escaut Ferrarast suundus Josquin otse Condé-sur-l'Escaut'sse (tema võimalik sünnikoht, tänapäeva Belgia ja Prantsusmaa piiri ääres, Lillest kagus), kus temast sai 3. mail 1504 Notre-Dame'i kiriku juhataja. Seal töötas ta kogu oma ülejäänud elu. Josquini elu kahe viimase aastakümne jooksul levis tema kuulsus koos ta muusikaga. Äsjaleiutatud trükitehnoloogia tegi võimalikuks tema muusika laialdase avaldamise ning Josquin oli esimeste trükkalite lemmik. Ottaviano Petrucci üks esimesi väljaandeid ja varaseim säilinud ühe helilooja muusikatrükis oli Josquini missade kogumik, mis trükiti Veneetsias 1502. aastal. See väljaanne oli niivõrd menukas, et Petrucci trükkis ka kaks järgmist Josquini missade kogumikku (1504. ja 1514. aastal) ning andis välja mitu kordustrükki. Oma surivoodil palus Josquin ennast surnute nimekirja lisada välismaalasena, et tema varad ei läheks kohalike aadlike valdusse, vaid antaks kirikule
annaabi.ee 
