Gabriel jättis Agnese revolvriga metsa varjule ning tõttas ise põlenud mõisalaagrisse sööki ja riideid neiule tooma. Tagasi jõudis ta alles koidikul. Ta oli toonud neiule junkru riided ning leiba. Agnes hakkas järgneval teekonnal Tallinnasse kandma nime junkur Georg võõrastele. Päeval poolel teel istusid nad maha, sõid ja rääkisid juttu. Gabriel jutustas Agnesele oma möödunud elust, kuni käesoleva hetkeni. Pärast jutlemist otsutasid nad edasi liikuda, kuid neid üritas röövida Siim, kes Gabrielile üldse ei meeldinud. Gabriel võttis Siimu sõjariistad selga ning andis leivakoti Siimule kanda. Nüüd asusid nad kolmekesi Tallinna poole teele. Kätte oli jõudnud õhtupoolik, kui peatuti heinaküüni lähedal ning Agnes heitis küüni heina sisse magama. Hommiku saabudes suudles Gabriel Agnest ning teineteisele tunnistati armastust. Sel päeval
tutvuvad ja räägivad. Lastsele antakse ülesanne otsida ülesse Sinilind ja see tuua haldjale, tema tütre raviks. Valgus oletab, et Sinilind võib olla Mälestustemaal, kus on kõik surnud, kaasaarvatud ka laste vanavanemad. Koer Tylo tahab nendega kaasa minna aga haldjas ei lubanud seda. Mälestustemaal, lähevad nad läbi tiheda ning vana metsa, maad katavad lilled, mis polnud kunagi valgust näinud, ning sellepärast nad ka ei lõhnanud. Lapsed otsutasid vanavanematele lillekimbu ka viia. Lõpuks oli nende ees, vaid väga ere valgus ja äkki nägidki nad kaugustes vanaema ja vanaisa, kes magasid oma väikese maja ees. Üsna ruttu nad ärkasid ja kutsusid lapsed nende juurde. Mälestustemaal ärkavad ülesse need inimesed, kelle peale mõeldakse. Samamoodi tulid ka toast välja nende väikesed õed ja vennad, keda polnud elavate seas. Seal nad kallistasid ja suudlesid üksteist, isegi einestasid koos veel ühe lõuna . Kuid nad kuulsid, kuidas
eestlased (keskklass ja kõrgem klass). Saklaste kõige kuulsam hansagootika Eestis on August Reinberg (Riia) Tütarlaste Gümnaasium 1902 (Pärnus) - Hoonet iseloomustab punane tellis ja valge krohv. Tallinnast näide: August Reinberg (Riia) Aadlipanga hoone 1904 JUUGEND Juugendit oli ja on vähe säilinud Eestis. Armas Lindgren: Tartu Vanemuine - geomeetriline juugend, selge, pole mänguline. Hoone hävis sõjas, oli küll taastamiskõlbulik, kuid tollesed võimud otsutasid hävitada selle. Herman Gesellius + Eliel Saarinen + Armas Lindgren: Lutheri vabriku tööliste klubi 1905 - fassaadil on näha juugendit aga ka soome rahvusliku romantilist juugendit. Eliel Saarinen: Krediidipanga maja Pärnu mnt1912 - Omapärane katusekuju, ornamendid. Aleksei Bubõr + Nikolai Vassiljev (Peterburi): Tallinna Saksa Teater 1906-10 Osad mõisaid võib nimetada osaliselt juugendisse kuuluvaks- eestile omane geomeetriline juugend - Jäneda mõis 1915
http://real.edu.ee/failid/raamatud/viiekumnendad.pdf 11 http://www.werro.ee/failid/stat/uuringud/hariduselu_juhtimine.pdf 12 Vestlus vanaema Erna Lebrehtiga, 14. veebruaril 2010 14 töökohta. Ta töötas Võru Maksuametis pearaamatupidaja asetäitjana. Kolme aasta pärast läks ta pensionile. Nüüd ta tegeleb minu vanaisa ehitatud suvilas aiandusega. Jõhvist Võrru tuli ka elama Aljo Nurm. Erna ja Aljo armusid ja otsutasid koos elama hakata. 1960. aastal 23. novembril sündis neil esimene poeg Sulev. Kuna minu vanaema tahtis väga, et tema poeg oleks minu vanaema perekonna nimega, saigi Sulevile perekonna nimeks Lebreht. Foto 7. Vanaisa Aljo Nurm. Koht, aeg ja fotograaf teadmata. Foto pärineb Erna Lebrehti fotokogust. Kuna Aljo töötas Võrus ETKVLis juhatajana, sai ta luba elama minna uude majja, mis oli Võru linnas valminud. Ta valis endale 2-toalise korteri. Nad elasid seal kolmekesi: vanaema,
välimust ning arvestades ka tema vanust, tekkis Numitoris rõõmus lootus. Sel ajal kui Remus õhutas linna sees ülestõusule, lähenes Romulus linnale väljastpoolt. Kuningas ei teinud midagi, ei võtnud tarvitusele mingeid abinõusid enda päästmiseks, ta kaotas pea, sattus segadusse, võeti kinni ja tapeti. Amulius suri ja asjad arenesid omasoodu edasi, kuid vennad ei tahtnud elada Albas ja valitseda oma vanaisa eluajal, seepärast andsid nad trooni temale, otsutasid väärilist austust oma emale ning otsustasid hakata elama omaette ja asutada linna sinna, kus möödus nende lapsepõlv. Kui vennad tahtsid linna ehitada, puhkes nende vahel kohe tüli selle asukoha pärast. Tüli käigus tappis Romulus Remuse ja jätkas linna ehitamist. Üldiselt peetakse linna asutamise päevaks üheteistkümnendat päeva enne maikuud. Seda päeva pühitsevad roomlased ja peavad seda isamaa sünnipäevaks.
annaabi.ee 
