Nagu mujal maailmas, on ka Eestis sooline diskrimineerimine suureks probleemiks. Kuigi soolise diskrimineerimise probleem on eksisteerinud sajandeid, on tänapäeval märgata probleemi kiiret paranemist. Eesti ühiskonnas on üldiselt levinud tõekspidamised, mis toetavad meeste domineerimist ja ühiskonna soolist kihistumist. Ka tänapäeval valitsevad Eestis kindlad soorollid ning soorolle toetavad hoiakud. Need väljenduvad kodutööde jaotuses, peresiseses otsustusvaldkondade jaotuses, naiste materjaalsest sõltuvusest mehest jne. Tööturul domineerivad hoiakud, mis soosivad palgaerinevuste püsimist (Iris Pettai 29. mai 2003). Mitmetel töökohtdadel eelistatakse meestöötajaid, kuigi ka naistöötaja saaks tööga väga hästi hakkama. Uuringud on kinnitanud, et mehed on Eesti peredes suuremad tulutoojad kui naised ning meeste hulgas valitseb hoiak, et nemad peaksid olema pere majandusliku toimetuleku kindlustajad. Meeste arvates on naiste roll
tõekspidamised ning sotsiaalse elu põhimõtted. Ka siis, kui vanematega kontakteerumine on jäänud harvemaks, võib sünnijärgse perekonna mõju käitumisele olla märgatav. Eriti suur on see riikides, kus, vastavalt traditsioonidele, täiskasvanud lapsed elavad vanematega koos. Vaatamata sünnijärgse perekonna tähtsusele, hakkavad uues perekonnas ostukäitumist üha rohkem mõjutama mehe ja naise väljakujunevad rollid ja otsustusvaldkondade jaotumine. Erinevate kaupade ostmisel kujuneb tavaliseks joonisel 20 esitatud struktuur. Siit on näha, et ostud jagunevad nelja kategooriasse (Courtland et al, 1992: 171): autonoomsed ostud (otsustusi langetatakse teineteisest sõltumatult); mehe domineerimisega (suurema otsustusõigusega) ühisostud; naise domineerimisega (suurema otsustusõigusega) ühisostud; võrdse otsustusõigusega (sünkretistlikud) ühisostud.
sotsiaalse elu põhimõtted. Ka siis, kui vanematega kontakteerumine on jäänud harvemaks, võib sünnijärgse perekonna mõju käitumisele olla märgatav. Eriti suur on see riikides, kus, vastavalt traditsioonidele, täiskasvanud lapsed elavad vanematega koos. Vaatamata sünnijärgse perekonna tähtsusele, hakkavad uues perekonnas ostukäitumist üha rohkem mõjutama mehe ja naise väljakujunevad rollid ja otsustusvaldkondade jaotumine. Ostud jagunevad nelja kategooriasse: · autonoomsed ostud (otsustusi langetatakse teineteisest sõltumatult); · mehe domineerimisega (suurema otsustusõigusega) ühisostud; · naise domineerimisega (suurema otsustusõigusega) ühisostud; · võrdse otsustusõigusega (sünkretistlikud) ühisostud. Naiste otsustusvaldkonda jäävad sagedamini ostud, mis on seotud igapäevaste tarbeesemete, toidu- ja lastekaupade; meeste otsustusvaldkonnas domineerivad tehnilised kaubad
annaabi.ee 
