ühendame me üksteisega arvukalt ettekujutusi, see tähendab meil olemasolevaid kaemus- antusi, mis on mälus alalhoitud ja kombineerunud. Vahetus suhtes objektiga on üksnes kaemus, mõiste vahekord objektiga on vahendatud ettekujutustega nendest tunnustest, mis moodustavad mõiste sisu. Otsustused saavad seega olla üksnes selliseks teadmiseks objektist, mis on vahendatud teiste ettekujutustega. Niisugune ettekujutuste ühendamine mõistetega on kätketud igasugusesse otsustusse, ka sellistesse tajuotsustustesse nagu “Päikese käes olnud kivi tundub katsumisel soe”. Ehkki ka niisugused otsustused on tänu nende ühendavale funktsioonile erinevad nendest tajudest, mida nad registreerivad, sisaldavad nad siiski üksnes neid mõisteid, mis on abstraheeritud meelelisest kaemusest. Tajuotsustustest eristab Kant kogemusotsustusi – objektiivseid empiirilisi otsustusi nagu näiteks “Kui päike paistab kivile, siis soojeneb kivi paratamatult”.
Kalvinistid rohkem väljast sõltumatud vs juudid-katoliiklased. Stseeni vaatamises erisused. Kala originaaltaustal – jaapanlased tundsid kala ära suurema tõenäosusega kui ameeriklased. Kas inimesed erinevates kultuurides näevad tõesti maailma erinevalt või ammutavad lihtsalt oma mälust teistsugust infot? Eye-tracker ja emotsiooni tuvastamine. o Jaapanlased otsustasid inimese emotsioonide üle kaasates otsustusse ka ümbritsevate emotsioonid. Ameeriklastel seda mõju polnud. o Esimesel 1,000 millisekundil (ms) vaatasid nii jaapanlased kui ameeriklased inimese nägu 90% ajast, kuigi am tulemus oli pisut suurem kui jap oma. o Kaks järgmist ms-i – mõlemad rühmad vaatavad juba rohkem ka tausta, kuid jap’id tunduvalt rohkem (tähelepanu esiplaanil ~70-80%) kui am’id (kes pühendavad ikka ~90% tähelepanust
Loomulikus olekus on aga vastupidi: üldine tahe on nõrgim, korporatiivne tase teisel kohal ja kõige aktiivsem on eraisiku tahe. See tähendaks Rousseau meelest, et valitsuse iga liige oleks esmalt tema ise, siis valitsuse ametnik ning alles siis kodanik. 6. Selgitage vähemalt kahte asjaolu demokraatia kasuks! Strateegiline asjaolu-võrreldes teiste valitsusvormidega võtab demokraatia arvesse kõige suurema hulga inimeste arvamusi , õigusi ja huvisid. Episteemiline asjaolu-otsustusse on kaasatud suurem inimeste hulk kui teiste valitsusvormide puhul seega on alust arvata ,et otsused tulevad pädevamad ja paikapidavamad. Suudetakse kaasata rohkem informatsiooni ja teadmisi. 7. Esitage vähemasti kaks kaalutlust osalusdemokraatia vastu! Osalusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi, rahvas teostab oma võimu seaduseloomes ja muudes küsimustes, mis esindusdemokraatias on riigikogu ja valitsuse pädevuses.
annaabi.ee 
