(Leno loengu küsimus antud teema kohta, aga mitte tema vastus) 1) Puudub konstitutsiooniliselt defineeritud võimude lahusus ja kohustuste selge jaotus. Seadusandlik võim on jaotatud kahe institutsiooni vahel Ministrite Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel, mis moodustavad klassikalise kahe kambri seadusandluse. Täidesaatev võim on jaotatud liikmesriikide ja Komisjoni vahel. Seadusandlikud protseduurid on pikad ja keerulised olles kombineeritud erinevate otsustusreeglitega, mida rakendatakse Ministrite Nõukogule erinevates poliitikavaldkondades. Kõik need protseduurid jagavad võimu erinevate institutsioonide vahel erinevalt; tekitavad institutsioonide siseses sektorite tasakaalus erinevusi vastavalt kasutatava protseduuri iseloomule; soodustavad erinevaid strateegiaid ja kehtestavad erinevad läbirääkimiste nõudmised (siin tulevadki mängu head ametnike oskused); annavad teatud tulemuste tekkele eelise. Kõige
tema vastus) 1) Puudub konstitutsiooniliselt defineeritud võimude lahusus ja kohustuste selge jaotus. Seadusandlik võim on jaotatud kahe institutsiooni vahel Ministrite Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel, mis moodustavad klassikalise kahe kambri seadusandluse. Täidesaatev võim on jaotatud liikmesriikide ja Komisjoni vahel. Seadusandlikud protseduurid on pikad ja keerulised olles kombineeritud erinevate otsustusreeglitega, mida rakendatakse Ministrite Nõukogule erinevates poliitikavaldkondades. Kõik need protseduurid jagavad võimu erinevate institutsioonide vahel erinevalt; tekitavad institutsioonide siseses sektorite tasakaalus erinevusi vastavalt kasutatava protseduuri iseloomule; soodustavad erinevaid strateegiaid ja kehtestavad erinevad läbirääkimiste nõudmised (siin tulevadki mängu head ametnike oskused); annavad teatud tulemuste tekkele eelise
62. Kuidas kujundab ühiskondlike otsuste vastuvõtmise komplitseerituse ja suvaga seotud kulu optimaalse otsustusreegli valikut? Konsensusliku otsuse puhul on otsuse vastuvõtmise komplitseeritus kõrge kuid otsuse suvalisus madal. Ühe isiku otsuse puhul on komplitseeritus madal kuid otsus võib olla suvaline, sest ei hõlma kõikide seisukohti. Enamusotsuse puhul on komplitseerituse ja suvalisuse tase otsustusreeglitega võrreldes vahepealne. 63. Milles seisneb konsensusliku ja mittekonsensusliku hääletusreegli vahel valiku tegemise olemus? 15 Hääletusreegli valimine sõltub otsuse tähtsusest. Kui otsus on kõikide indiviidide seisukohast väga tähtis (näiteks põhiõigust puudutav), siis tuleb rakendada konsensusreeglit. Igapäevase otsuse puhul on mõistlikum kasutada näiteks kohalolijate lihtsat häälteenamust. 64
annaabi.ee 
