Lihtsamalt öeldes tähendab kaalutlusõigus, siis õigust otsustada, kas haldus peab teatavas olukorras sekkuma, ja kui peab, siis kuidas sellises olukorras peab tegutseda. Seega annab kaalutlusõiguse teostamine haldusorganile võimaluse valida sobivaima lahenduse leidmiseks eri teid. Enamasti on kaalutlusõiguse teostamine kaheastmeline protsess. Esimeses astmes on haldusorgani pädevuses otsustada, kas tema sekkumine on vajalik ja võimalik. Sellist kaalutlemist võib nimetada otsustusdiskretsiooniks. Kui esimeses astmes on jõutud otsusele, et haldus peab tegutsema, järgneb teine aste: haldusorgan kaalutleb, millist seadusliku volituse piiresse jäävat abinõu rakendada ja kuidas seda teha. Sellist kaalutlemist võib pidada valikudiskretsiooniks. Kaalutlusõiguse teostamise teises astmes tegutsemisviisi valides peaks haldusorgan nagu esimeses astmes otsustamise korral juhinduma HMS-is sõnastatud kriteeriumidest.
Diskretsiooni korral tuleb arvestada ka proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõttega ning õiguse muude üldpõhimõtetega. HMSi § 54 kohaselt on kaalutlusvigade puudumine haldusakti õiguspärasuse eeldusi. Enamasti on kaalutlusõiguse teostamine kaheastmeline protsess. Esimeses astmes on haldusorgani pädevuses otsustada, kas tema sekkumine on vajalik ja võimalik. Sellist kaalutlemist võib nimetada otsustusdiskretsiooniks. Näide 1 Riiklikku järelevalvet teostav ametiisik kaalutleb, kas järelevalves tuvastatud puudused ja muud asjaolud on piisavalt kaalukad selleks, et alustada haldussunnimenetlust näiteks teha ettekirjutus , või ehk piisab olukorra lahendamiseks üksnes mitteametliku suulise hoiatuse tegemisest. Näide 2 Vabariigi Valitsus arutab kabinetiistungil, kas premeerida rahvusvahelistel tiitlivõistlustel osalenud sportlasi
Antud seaduse sätted on kooskõlas teiste õigusallikatega ning nad on loogiliselt formuleeritud. 16 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia, Tallinn 2004, lk 42 43 7. Kas akt sisaldab kaalutlusõigust? Kui jah, siis tooge näiteid! Kaalutlusõiguse põhimõte seisneb võimaluses valida erinevate õiguslike tagajärgede vahel, mis on kaalutlusnormides sätestatud või võimaluses otsustadam kas õiguslikku tagajärge üldse kohaldada.17 Kaalutlus- ehk diskretsiooninormid jagunevad otsustusdiskretsiooniks ja valikudiskretsiooniks. Otsustusdiskretsiooni puhul on ametnikul või ametiasutusel õigus otsustada õigusliku tagajärje rakendamise üle. Valikudiskretsiooni puhul nähakse vastavas normis ette kaks või enam võrdväärset õiguslikku tagajärge. Ametnikul või ametiasutusel on õigus oma otsustuse alusel valida üks normis sätestatud dispositsioonidest, mis sobiks kõige paremini tegelikkusega, ning see ka ellu viia. 18 Tubakaseaduses kuulub otsustusdiskretsiooni hulka näiteks: § 19
annaabi.ee 
