Vabariigid varauusaegses Euroopas- 1649. aastal kuulutati Inglismaa vabariigiks. Absolutism Prantsusmaal- Eeskätt on see Richelieu teene, et Louis XIII avas Prantsusmaal absolutismiajastu, mille tipuks kujunes Louis XIV valitsusaeg. Louis XIV piiras hugenottide poliitilisi ja usulisi vabadusi. Lipukiri ''üks kuningas, üks seadus, üks usk''. Louis XIV veetis päevas kaheksa kuni kümme tundi kirjutuslaua taga või nõupidamistel ehk valitseja otsustusala kasv suurendas tema töökoormust. Pariisi parlament peab kuningavõimu otsuseid kinnitama. Mõlemad kuningad piiravad kõrgaadli võimu ja eesmärk riigi ususlise ühtsuse saavutamine. Louis ,,Roi Soleil" XIV- ehk päikesekuningas. Tema troonil olnud aega peetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Kiusas hugenotte, piirates poliitilist ja ususlist vabadust, pani sõjaväe majutamise ränk koorem. Kalvinistide kirikud suleti/lammutati.
Mandri-Euroopas, eelkõige Prantsusmaal. Abs. riigikorra toeks sai alaline sõjavägi. Majanduses toetus abs.riigivõim merkantilismile. Riiklikult juhtid majandus, tsentraliseeritud valitsusaparaat, alaline sõjavägi, rangelt kontrollitud rahvuskirik. Monarhist sai riigivõimu ainuteostaja: ta oli valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik, sageli ka kirikupea ühes isikus. Valitseja isiksus, tema oskused ja võimed määrasid paljuski riigi käekäigu. Valitseja otsustusala kasv suurendas ka tema töökoormust. Louis XIV veetis päevas kaheksa kuni kümme tundi kirjutuslaua taga või nõupidamistel. Louis XIII aegsel Prantsusmaal ei kutsutud kokku generaalstaate. Asevalitsejaks Richeleu. Kõrgaadli võimu piiramine. Riigis saavutatakse usuline ühtsus, hugenottide eelisseisundi kaotamine(neile määratakse kõrgemad maksud, vabastatakse riigiametitest ja nende juurde majutatakse sõjaväelasi).
Mõistagi ei kujunenud absolutistlikku riigikorda Euroopa vabariikides, samuti Poolas. Absolutistlik riigikord seadis valitseja taas riigi keskpunkti. ,,Riik see olen mina!" (L'Etat c'est moi!) ei olnud ainult Louis XIV-le omistatav lendlause. Monarhist sai riigivõimu ainuteostaja: ta oli valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik, sageli ka kirikupea ühes isikus. Valitseja isiksus, tema oskused ja võimed määrasid paljuski riigi käekäigu. Valitseja otsustusala kasv suurendas ka tema töökoormust. Louis XIV veetis päevas kaheksa kuni kümme tundi kirjutuslaua taga või nõupidamistel. Absolutistliku riigikorra oluliseks toeks sai alaline sõjavägi (miles perpetuus), mis jättis relvajõudude käsutusõiguse vaid monarhile. Sõjaväe komplekteerimine ning selle ülalpidamine nõudis maksusüsteemi ümberkorraldamist ning senisest märksa keerulisema haldusaparaadi väljakujundamist,
annaabi.ee 
