ülekaalus, aprilli lõpus võtsid zirodiinid koos föjaanidega võimu üle Marsailles's [mahr-sei]. Konvendi komisjon kihutati minema ining hakat jälitama jakobiine, Toulonis [tuu-loh] liitusid zirodiinid rojalistidega ja panid toime kontrrevolutsioonilise pöörde. Jakobiinlik munitsipaliteet aeti minema ja jakobiinide juhid vangistati. Zirodiinid olid ammu märganud, et nende kukutamiseks valmistatakse ette ülestõusu ning nende seas ei leidunud kedagi, kes otsustavail päevil oleks juhi ossa asunud. Võimatu oli revolutsiooni paigal hoida. Kõik lootused pandi sellele, et Konvendis olid zirodiinid enamuses ning seega oli võimatu neid konstitutsioonilisel teel kukutada. 2. Juunil algas ülestõus Pariisis. Esialgu üritati mõju avaldada petitsioonidega, siis suunati Rahvuskaardi suurtükid. Osa zirodiine oli valmis ise loobuma saadiku volitustest, teised protesteerisid vägivalla vastu ja teatasid, et nad pigem surevad
nimi sai kõnekunsti sünonüümiks. Cicero keele alusel tekkis renessansiajastul uusladina humanistlik proosa, millel oli täita tähtis osa Euroopa rahvaste kirjanduse kujunemisel. Suur oli Cicero teoste ideeline mõju ka mitmesuguste kirjanduse ja teaduse aladele. 7 KOKKUVÕTE Riigitegelasena oli Cicero poliitiliselt lühinägelik, otsustavail momendil kõhklev, kergesti meeleoludele alistuv, auahne, ja isegi edev. Ent ühtlasi oli ta tuline patrioot ja vana-rooma kodanikuvabaduse kaitsja. Hoolimata isiklikest nõrkustest, on Cicero Demosthenese kõrval antiikaja kuulsaim kõnemees ja üks antiikkirjanduse tugisambaid. Ta kujunes tõeliseks rooma kunstiproosa loojaks, rikastas ja täiustas ladina keelt, muutis selle enneolematult nõtkeks ja ilmekaks, kõlavaks ja kauniks, võimeliseks väljendama mõttekäikude mitmesuguseid
Tema isoleeritud seisukord seltskonnas, tema arenematus armuasjus, tema autoriteetne vanaisa, tema rahvus, tema füüsiline normaalsus asetavad tema üsna huvitavasse psühholoogilisse seisundisse, kui ta saab lähemalt tuttavaks eestlasest korporandi Oskariga ja hakkab tekkima loomulik huvi teise sugupoole vastu, kuigi sellega on seotud ka vastastikust vaenu. Kõik oleks arenenud normaalselt, kui mitte Oskari juures mõiste ,,sakslane" ei mängiks erilist ergutavat ja otsustavail hetkil aukartuse põhjusel tõkestavat osa; ja teiseks, kui vanaisa ei võtaks Erikalt vaikimislubadust pargi stseeni puhul (lk. 157 jj.), kusjuures väga olulisel määral räägib jälle kaasa kalkuleerimine, et Oskar on eestlane ja omab aukartust sakslase vastu. Pargi stseenist alates muutub olukord psühholoogiliselt sügavaks. Nii on nähtavasti kavatsuslik võte - panna armastuses vastamisi eestlane ja sakslane - toonud kaasa nähtuse, et harilikust
annaabi.ee 
