horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus, isikuline ja institutsionaalne võimude lahusus Institutsionaalne võimude lahusus on PS § 4; Isikuline võimude lahusus täh et inimene ei tohi olla üheski muus riigiametis (Nt: kui on RK-s, ei tohi olla kohtus ka vms) Horisontaalse puhul on funktsionaalselt jaotatud otsustamispädevust teostavad organid formaalselt ühel (riiklikul) tasandil, vertikaalse puhul jaotatakse võim mitmete (riiklike) otsustamistasandite vahel. 36. õiguskindluse põhimõte, mh: kas tohib kehtestada tagasiulatuvalt isikule soodsamat normi? Aga ebasoodsat normi? Millise seaduse järgi mõistetakse karistus: kas alati teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi? Tuleneb PS § 10. Igaühel peab olema garantii, et teda koheldakse inimväärselt ning kooskõlas kehtivate seadustega. Kergendavad asjaolud on tagasiulatuva jõuga, raskendavad edasiulatuva jõuga. Karistus mõistetakse alati teo toimepanemise ajal
riik vastutab oma ebaseaduslike aktide eest; õigust mõistab sõltumatu kohus; põhiõigused on tagatud. 23. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte: horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus, isikuline ja institutsionaalne võimude lahusus Horisontaalse puhul on funktsionaalselt jaotatud otsustamispädevust teostavad organid formaalselt ühel (riiklikul) tasandil, vertikaalse puhul jaotatakse võim mitmete (riiklike) otsustamistasandite vahel. Vertikaalne võimude lahusus tähistab liitriigi kontekstis võimujaotust keskvõimu ja osariigi vahel. Eesti Vabariik on § 2 lg 2 järgi riiklikult korralduselt ühtne riik. PS võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte on horisontaalse suunitlusega. Funktsionaalne võimude lahusus tähendab, et Eesti Vabariigis on kolm riigivõimu haru – seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim – ning need on
võimude lahusus, õiguskindlus, halduse seaduslikkus ning sõltumatute kohtute poolt tagatav õiguskaitse. 23. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte: horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus, isikuline ja institutsionaalne võimude lahusus Horisontaalse puhul on funktsionaalselt jaotatud otsustamispädevust teostavad organid formaalselt ühel (riiklikul) tasandil, vertikaalse puhul jaotatakse võim mitmete (riiklike) otsustamistasandite vahel. Institutsionaalne võimude lahusus on PS § 4 „Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel“; Isikuline võimude lahusus tähendab, et inimene ei tohi olla üheski muus riigiametis (Nt: kui on RK-s, ei tohi olla kohtus ka vms) 7 24. Põhiseadusorgani enesekorraldusõigus
võimude lahusus, õiguskindlus, halduse seaduslikkus ning sõltumatute kohtute poolt tagatav õiguskaitse. 23. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte: horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus, isikuline ja institutsionaalne võimude lahusus Horisontaalse puhul on funktsionaalselt jaotatud otsustamispädevust teostavad organid formaalselt ühel (riiklikul) tasandil, vertikaalse puhul jaotatakse võim mitmete (riiklike) otsustamistasandite vahel. Institutsionaalne võimude lahusus on PS § 4 ,,Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel"; Isikuline võimude lahusus tähendab, et inimene ei tohi olla üheski muus riigiametis (Nt: kui on RK-s, ei tohi olla kohtus ka vms) 7 24. Põhiseadusorgani enesekorraldusõigus
annaabi.ee 
