valdkondades. Teine liigutus lähtub sisekontrolli rollist organisatsiooni struktuuris: 1) Juhtimiskontroll, mis tähendab organisatsiooni töökorraldust, mille moodustavad kõik plaanid, tegutsemisviisid, strateegia, protseduurireeglid ja tavad, mis on kehtestatud ning vajalikud kõigile töötajatele asutuse eesmärkide saavutamiseks 2) Administratiivseks kontrolliks nimetatakse organisatsioonisiseseid protseduure ja dokumente, mis on seotud otsustamisprotsessiga - need on reeglid töötajatale, mis suunavad neid ametlikult heaks kiidetud tegevustele. NB! Juhtimiskontroll on üldine, käsitleb kogu organisatsiooni tegevust; administratiivne kontroll lähtub aga eelkõige käsuliinist (töötajatega seotud). 3) Finantskontroll , mis tähendab toiminguid ja dokumentatsiooni, mis on seotud vara säilivuse tagamisega, rahaliste vahendiste ja dokumentide säilivuse ja usaldusväärsusega ning finantsaruandlusega.
strateegia, protseduurid, tavad ja muu taoline, mis on töötajatele vajalikud asutuse eesmärkide saavutamiseks (kõik see, mis paneb iga töötaja oma töökohal tööle – ametijuhendid, töökoha kirjeldused, töökorraldus jne); administratiivne kontroll, mis on seotud protseduuride ja dokumentidega, mida rakendatakse otsustamisprotsessides ja mis omakorda suunab töötajaid ametlikult heaks kiidetud tegevustele eesmärkide saavutamiseks (seotud otsustamisprotsessiga ja suunatud sellele, et toimiksid organisatsioonis üldised reeglid, millega suunatakse üldist tegevust eesmärkide saavutamiseks); eraldi tuuakse välja finantskontroll, mis hõlmab toiminguid ja dokumentatsiooni, mis on seotud vara säilimise tagamisega, rahaliste dokumentide usaldusväärsuse ja raamatupidamise korraldamisega. 3. Finantskontroll, mis hõlmab toiminguid ja dokumentatsiooni, mis on seotud vara säilivuse
asutuse eesmärkide saavitamiseks (kõik see, mis paneb iga töötaja oma töökohal tööle ametijuhendid, töökoha kirjeldud, töökorraldus jne); 2. Administratiivne kontrolli mis on seotud protseduuride ja dokumentidega, mida rakendatakse otsustamise protsessis ja mis omakorda suunab töötajaid ametlikult heakskiidetud tegevustele eesmärkide saavutamiseks (seotud otsustamisprotsessiga ja suunatud sellele, et organisatsioonis toimiks üldised reegilid, millega suunatakse üldist tegevust eesmärkide saavutamisel); 3. Finantskontroll hõlmab toiminguid ja dokumentatsiooni, mis on seotud vara säilivuse tagamiega, rahaliste dokumentide usaldusväärsuse ja raamatupidamise korraldamisega. Ükski nimetatud kontrolli liikidest ei ole aluseks sisekontrolli efektiivsele toimimisele ning
Milline eelarvepoliitika instrument on tõhusam, kas maksumäära või valitsussektori kulutuste muutmine? Teoreetiline analüüs näitab, et valitsuse kulutuste suurendamine on kiiremini ja jõulisemalt mõjuv instrument võrreldes maksumäärade alandamisega. Maksude mõju on sageli raskesti täpselt prognoositav ning majandussubjektid ei pruugi käituda ootuste kohaselt. Valitsussektori kulutuste määramine on seotud aeglase ja poliitilise otsustamisprotsessiga, mida eeldab riigieelarve menetlemine ja rakendamine. Seega võib valitsussektori poolt kujundatav poliitika olla ebaadekvaatne, kui majandusolud on otsustamisperioodil muutunud. Maksude alandamine on turumajandusele omasem instrument, mis stimuleerib eelkõige majandussubjektidele omast võimet kiiresti kohanduda hetkel valitsevate majanduslike tingimustega. Kogunõudluse stimuleerimine eeldab valitsussektori kulude kasvu.
valdavalt läbi jur argumentatsiooni. Common law’s tuuakse kohtuniku ette juba olemasolev ratio decidendi, ilma piisava argumentatsioonita ei ole lubatud olemasolevat kõrvale jätta. Kõik toimub protsessi kitsas sängis, aga võimalik teha uus protsessireegel, kui vajalikuks osutub. Kuuludes Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuri tuleb meil arvestada teooriatega,mis seab argumentatsioonile piirid. Jur argumentatsiooni piire võib näha järgnevas: jur arg on alati seotud otsustamisprotsessiga, seetõttu alati seotud sots konfliktide menetlemisega, menetlus on ise siduvate reeglite kogum ja jur arg ei tohi väljuda nendest reeglitest. Otsustamise protsessis ei saa lahti öelda reeglitest, millest ka ju arg ei tohi väljuda. Otsustamisprotsess peab alati võimaldama kirjalikku vormi, jälge. Juriidiline otsustamisprotsess peab alati võimaldama ratsionaalset diskursust, mille sisuline külg on määratud konflikti olemuse ja tegelikkuses asetleidnud faktiliste asjaoludega
annaabi.ee 
