kokku. Üldine skeem õiglase lahenduse otsinguil on 1) normi lihtne subsumeerimine 2) tõlgendamine 3) analoogia 4)lähtumine üldtunnustatud väärtushinnangutest (tuleb arvestada positiivse õiguse põhimõtteid ja suundumust, et luua pretsedent). Õigusele vastava lahenduse otsimine saab oma alguse mingi sätte leidmisest, tuleb leida juhusenorm, mille abil tuleb jõuda otsustamisnormini e õigusele vastava lahenduseni. Pole välistatud juhud, kus juhusenorm ja otsustamisnorm ei lange kokku. Seaduse taga peab hindama asjaolusid (väärtusi), mis aitavad jõuda õigusele vastava otsuseni. Samas ei saa juhusenormi ennast a priori kõrvale heita. Kui leiame positiivsest õigusest normi, siis tuleb see tõlgendades endale selgeks teha ning sellest tulenevalt teha juriidiline otsus. Õigus on nagu kummipael seda saab venitada ja kokku suruda. Kui venitamine ja kokkusurumine pole enam võimalik, siis on vajadus uue õiguse järgi. Tegemist
Akti vormistamine seadusega ettenähtud kujul. 42. Õigusaktide tõlgendamise mõiste. Tõlgendamise viisid ja võtted. Õiguse tõlgendamise vajadus tuleneb sellest, et kaks õigusnormi võivad siduda sama elulise asjaoluga õigusliku tagajärje, mis teineteist välistavad. Tõlgendamise ülesanne on nüüd välistada normide omavaheline vastuolu. Tõlgendamise abil tõlgendatakse normide, s.o õiguskorra sisu ehk tuletatakse normiformulatsioonist otsustamisnorm. Tõlgendamine on valimine erinevate võimaluste vahel. Autoriteetseim tõlgendaja on kohtunik, kes on nii isikuliselt kui ka objektiivselt sõltumatu. Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu (mõte). Õiguse tõlgendamise liigid: 43. Loogiline ja grammatiline tõlgendamine. Grammatiline määrab kindlaks sõnade ja terminite tähenduse ning lauseehituse. Iga koma ja punkt omab tähtsust.
sajandi jurisprudents. Eesti ühiskonnas on jõutud juba tubli 10 aastat tagasi tasemeni, kus väärtusjurisprudentsi küsimused on tõusnud üsna teravalt päevakorrale. Väärtused peaksid endast kujutama seaduse mõtet. Kohtusse tullakse otsima mitte seadust, vaid õigust. Kõigepealt tuleb leida ja leitaksegi nn juhusenorm, kaasusele kõige paremini vastav norm, mille kaudu tuleb jõuda otsustamisnormini. Pole välistatud juhud, kus juhusenorm ja otsustamisnorm ei lange kokku. See on loomulik, kui seaduse kuiva teksti taga osatakse näha ja hinnata asjaolusid, mis aitavad jõuda võim õigusele vastava otsustuseni. Samas ei saa õnormi ennast mitte kuidagi kõrvale visata. E. Kergandberg III. 1.1. Sest kõrgemal seisvad väärtusmastaabid Tänapäeval töötab Õteadus selliste mõtlemisviisidega nagu analoogia, võrdlus ja tüüpilisus ning teiste avatud väärtusmastaapidega