On karta, et inglise keele mõju muutub üha tugevamaks. 7. Kas võõrmõjud on keele arengule kasulikud või kahjulikud? Paljud keeleteadlased peavad võõrmõjusid keele arengule kahjulikuks, kuid see on natukene üle paisutatud. Näiteks inglise keel on väga suure osa oma sõnavarast laenanud prantsuse, ladina ja taani keeltest. Ometi ei ole see muutnud inglise keelt kasutuskõlbmatuks. 8. Mis võib kaasa tuua eesti keele kadumise? Eesti keel võiks sattuda tõelisesse ohtu siis, kui otsustaksime ülikoolides õppetööd inglise keeles korraldada. Ka gümnaasiumi osaline muutmine inglise keeleks oleks suur viga, kuigi looks õpilastele paremad võimalused välismaa kõrgkoolides edasiõppimiseks. Nad kaotaksid in6glise keeles õppides võime neis ainetes emakeeles mõelda ja arutada. Tulemuseks olekski see, et eesti keel kaotaks osa kasutusvaldkondadest ja muutuks seeläbi vaesemaks. 9. Miks on vajalik arenenud kirjakeele olemasolu?
saanud vaid oma tühjalt tehtud tööga. Variant 2: Ettevõtted tulevad meie ootustega kaasa ning nende poolt makstavad summad ületavad meie prognoositud kulutusi särkidele ning saame näiteks 8 särgi kohta tulu. Särkide tootmine läheb plaanipäraselt ning kulud särgi kohta on Eestist tellides 5,5. Sellisel juhul on ühelt särgilt teenitav kasum 2,5. Kuna püsikulusid meie tegevusel ei eksisteeri, siis puudub võimalus ka kasumiläve arvutada, kuna teenime igal juhul kasumit. Kui otsustaksime näiteks disainerile 300 tuhande särgilise partii pealt maksta, siis oleks disaineriga seotud kulud särgi kohta 0,3. Kuna disaineri võime püsikuluks lugeda, siis oleks kasumilävi 137 särgi juures. Kuivõrd praktikas me tegelikult siiski toodaksime vastavalt nõudlusele, siis praktilist väärtust antud kasumilävel ei ole. 9. Riskikäsitlus 9.1. Nõudluse langus, millest tulenevalt langevad hinnad.
Me ei saa kindlalt öelda, et enamik inimesi usub võitnud variandi olevat nende huvides, ega saa ka öelda, et enamik inimesi usub, et see otsus aitab kaasa üldisele hüvele. Ühesõnaga, segamotivatsiooni alusel hääletamine on üks suur segadus. Ja mis veelgi hullem: tänapäeva tingimustes näib just selline olukord olevat tavaline. Hääletamine ja üldine hüve Paistab, et segamotivatsiooniga hääletamisega probleem nõuab meilt, et otsustaksime, mis tüüpi motivatsioon peaks hääletajatel olema. Kas me suudame tagada, et hääletajad praktikas tõesti on säärase motivatsiooniga, on omaette, ja võibolla raskem, küsimus. Kuid vaatame esmalt teoreetilist küsimust. Kui me ei taha tunnistada segamotivatsiooniga hääletamist, peame nähtavasti valima kahe mudeli vahel: üks on selline, kus hääletajad hääletavad vastavalt oma eelistustele; teine on selline, kus hääletajad hääletavad
Osa sellest on teeninud teatud ekslikke uskumusi, kuid see on tegelikult aste keerulisema tõeni. Terve generatsioon on tulnud ja läinud, õnnelikult uskudes valesse, teadmata, et nad olid ainuüksi valedeketi osad. Kui kõik saaks selgeks/tõde avaldataks liiga vara, siis me variseksime tõe raskuse all kokku. Planeet Maa on kaetud akendega (koridoride, tunnelite ja/või väravatega) nendesse nähta- matutesse maailmadesse. Meil on nende kindlakstegemiseks olemas instrumendid ja kui me otsustaksime neid kasutada, siis me leiaksime, et need aknad on ülikõrge sageduslaine keskpunktid, iidse õpetuse kiired. Need kiired võivad olla pärit Orioni või Pleiades-e tähesüsteemilt, nagu Terrani (Maa) esivanemad väitsid, või nad võivad olla suure jõu osad, mis sai alguse läbi selle Universumi võibolla Antares-i tähesüsteemist. UFO-d on andnud Terranitele tõendeid, et sellised kiired on olemas. Nüüd vaikselt meile öeldakse, mispärast.