Samuti loetakse ettevõtlusega mitteseotud kulutusteks FIE abikaasale, vanemale, lapsele jne tehtud kulutused. · FIE võib töötajale tehtud erisoodustuse maksumuse, sellelt makstud tulu- ja sotsiaalmaksu oma ettevõtluse kuludesse kanda alles pärast seda, kui erisoodustuselt on maksud tasutud. Kui ettevõtja kasutab oma isiklikku sõiduautot samaaegselt ettevõtluses ja isiklikus otstarbes, siis kantakse sõiduautole tehtud dokumentaalselt tõendatud kulutused ettevõtluse kuludesse vastava proportsiooniga. Proportsioon leitakse sõiduauto ettevõtluses kasutamise osatähtsuse järgi. Iseenda suhtes ei saa ettevõtja rakendada hüvitist (tulumaksuseaduse § 13 lg 3 p 2) isikliku sõiduauto kasutamise eest ettevõtluses, seda saab rakendada ainult töötajale. Näide 1. Ettevõtja tegi oma kuludokumentide põhjal kindlaks, et kalendriaastal on sõiduautole
Seletus on suunatud minevikku. Nt Malle ja Kalle väljusid käsikäes kinost. Hüpoteetilised võistlevad seletused: 1) Malle ja Kalle on õde-venda 2) Malle ja Kalle on head sõbrad 3) Malle ja Kalle käivad ja armastavad üksteist Seletuse aluseks ehk seletajaks on teatav kulturoloogiline reeglipärasus: tavaliselt käivad käest kinni üksteisele lähedased inimesed – õed-vennad, sõbrad, armastajad. Seletusel puudub järeldusotsus, seega ka erinevus otstarbes. Kirjeldus, seletus, väide o Väide – üksik ilma eeldusteta järeldusotsus. Kui see ei toimi varjatud eeldustega järeldusotsusena, siis ei ole see argument. o Kirjeldus – kirjeldus on hulk väiteid, millel ei ole mitte argumenteerimise funktsioon, vaid kirjeldamise funktsioon. Argumendi eeldused on reeglina kirjeldused.
põlvnebki otseselt temast. Kirjanduskriitika muundumisel on lisaks kirjanduse käsitlemisele mõne(de) teis(t)e teadusharu(de) valgusel teinegi põhjus. Olukorras, kus paljud kriitikud on õpetajad ja vastupidi, võib kriitikul olla mõnevõrra teistsugune kontakt maailmaga ja mõnevõrra teistsugune kujuteldav lugejaskond, kui oli tema eelkäijatel. Siinjuures küsib Eliot, kas kaasaegse kriitika nõrkuseks pole mitte ebakindlus kriitika otstarbes. Mis kasu ta peaks tooma ja kellele? Võib-olla on just tema rikkus ja mitmekesisus ähmastanud lõpliku sihi. Ning, pääsemaks uppumast omaenda kriitikutegevusse, pakub autor lakkamatu küsimise: Millal pole kriitika enam kirjanduskriitika, vaid midagi muud? Oma kirjanduskriitiliseks panuseks peab Eliot esseesid luuletajate ja värssdramaturgide kohta, kes teda ennast on mõjutanud. Elioti kriitikutegevuse
annaabi.ee 
