mõtlemisülesannetes heuristikuid heuristikutele ehk mõtlemist kasutatakse? lihtsustavatele reeglitele, mis tagavad õige lahenduse vaid tuttavatele probleemidele Heuristikud võimaldavad eirata ebaolulist osa infost ning neid saab käivitada ilmselt nii kaalutlevas kui vaistlikus reziimis Otstarbekuselt jääb heuristiline mõtlemine süstemaatilisele alla vaid uudsetes ja abstraktsetes ülesannetes. Tuttavat ülesannet lahendav kogenud otsustaja võib heuristiliselt leida vähemalt sama otstarbeka lahenduse kui süstemaatiliselt Kuidas mõjutavad teadmised ja Teadmised ja kogemused on L11,
ebaolulist osa infost ning neid saab käivitada ilmselt nii kaalutlevas kui vaistlikus režiimis Süstemaatilist ja heuristilist mõtlemist saab rakendada erinevates mõtlemisülesannetes. Seekord vaatame lähemalt nende rolle otsustamisel. Ratsionaalsust võib defineerida kahel moel – läbi mõtlemise protsessi ja tulemuse Mõtlemisprotsessi ratsionaalsus on sünonüümne süstemaatilisusega Otstarbekuselt jääb heuristiline mõtlemine süstemaatilisele alla vaid uudsetes ja abstraktsetes ülesannetes. Tuttavat ülesannet lahendav kogenud otsustaja võib heuristiliselt leida vähemalt sama otstarbeka lahenduse kui süstemaatiliselt Teadmised ja kogemused on konvergentsel mõtlemisel abiks, kuid divergentses ülesandes võivad esile kutsuda fikseerumist. LIIGUTUSTE JUHTIMINE Aju ja psüühika ülesanne on töödelda informatsiooni kasuliku käitumise esilekutsumiseks
väheviljakatel luitelistel liivadel (tarna) või turvastunud kamar-gleimuldadel (osja). 1974. a. avaldati koguteoses "Eesti Metsad" E. Lõhmuse poolt väljatöötatud nn. ordineeritud metsakasvukohatüüpide süsteem, milline arvestab ökoloogilisi ja fütotsönoloogilisi erinevusi puistute vahel. Metsakasvukohatüüpide nimetused vastavad enam-vähem ka Karu - Muiste ja Katus - Tappo poolt antuile. Üsna kiirelt juurdus Lõhmuse süsteem metsakorralduses ja metsade uurimisel ning on oma otstarbekuselt hästi vastuvõetav kõigile tänapäevastele kasutajatele. . Mõiste ja ülesanded Metsad on väga erinevad liigilise koosseisu, struktuuri, produktiivsuse ja muude omaduste poolest, mis on tingitud erinevatest metsa kasvukohatingimustest. Kasvukohatingimused määravad suurel määral metsa koosseisu, alustaimestiku iseloomu, puude kasvu ja saadava puidu kvaliteedi. Näiteks võib 100 aastase rabamänniku kõrgus olla vaid 10 m ja tagavara 50 tm/ha
annaabi.ee 
