14mm ja läbimõõduga 16mm. Kui koorivtöötlemine oli tehtud, alustasime siluvtöötlemisega. Seadsime spindlipööreteks 1400 p/min. Peale siluvtöötlemist alustasime faaside valmistamisega. Esimese astme faas oli 1,5*450 ning teine ja kolmas faas 1,0*45o. Mõõtsime tulemused üle peale igat töötlemist, et olla veendunud kas detail joonistele vastab. Keerasime tooriku teistpidi,et alustada teise poole otspinna töötlemist. Treisime otspinnalt maha 1mm,et saada õiges pikkuses võll. Alustasime koorivtöötlemisega. Esimese astme treisime 22mm pikkusega ja läbimõõduga 23mm , teise astme pikkusega 20mm ja läbimõõduga 18,5mm ning kolmanda astme pikkusega 20mm ja läbimõõduga 16mm. Seejärel alustasime siluvtöötlemist kõigile kolmele astmele. Spindlipööreteks seadsime 1400 p/min. Peale siluvat töötlemist alustasime faaside tegemisega. Esimese astme
hallikaspruuni värvuse tekkimine välis- ja maltspuidus, mõnikord nõrgalt hallide või valkjashallide laikude ja vöötidena. Pruunistumine tekib kevadsuvel puidul aeglasel kuivamisel biokeemiliste protsesside tagajärjel, kas seente osavõtul või ilma nendeta, rakkude aeglasel kuivamisel. Järgnevalt asustatakse pruunistunud puit kergesti seentega, mis põhjustavad valget kiulist puidu mädanikku. Ümarmaterjalidel eristatakse ots- ja külgpruunistumist. 2.1.5.1. Otspruunistumine. Algab otspinnalt ja levib piki kiude. Otspruunistumine väärlülipuidul ilmneb pikilõikel kohe pruunika värvusega koonusja moodustistena, mis asub mõlemal pool väärlülipuitu. Kui väärlülipuitu ei ole, esineb ainult üks koonusjas moodustis, mis haarab kogu otspinna. 2.1.5.2. Külgpruunistumine. Algab sortimendi külgpinnalt ja laieneb järk-järgult säsi suunas; koorerebendid soodustavad intensiivset külgpruunistumise teket ja arengut ümaramaterjalides. Intensiivsemalt areneb
hektari lõikepindalast, T=M/MNORM mõlemil juhul võrdleme andmeid sama kõrge normaalpuistu vastavate andmetega Täiuse järgi eraldatakse puistud, kui erinevus naabermetsaosadega on suurem kui 0,2 Metsamaterjalide mahu määramine Ümarmaterjalid alates pikkusest üle 2 m kuuluvad tükiviisilisele mõõtmisele, ja tihumeetrites (m3) arvestamisele Ümarmaterjalide diameeter mõõdetakse ladvapoolselt otspinnalt koort arvestamata <13 mõõdetakse 1 cm täpsusega >14 mõõdetakse 2 cm täpsusega Määratakse mahutabelite abil, selleks on vaja teada: materjali ladvapoolset diameetrit (cm) materjali pikkust (m) Virnmaterjalid o M (rm)= virna pikkus x virna laius x virna kõrgus Saadud maht on rm, (materjal koos õhuvahedega), et saada tm (puhta puidu kogus), tuleb rm korrutada koefitsendiga
tihumeetrites arvestamisele. Okas- ja lehtpuu ümarmaterjalil mõõdetakse diameeter: a) kuni 13 cm (kaasa arvatud) diameetriga sortimentidel 1 cm täpsusega, kusjuures 0,5 cm -st väiksemaid osi ei arvestata ja 0,5 cm -st suuremaid osi võrdsustatakse 1 cm-ga; b) üle 14 cm -se diameetriga sortimendid mõõdetakse 2 cm täpsusega samadel põhimõtetel eelneva mõõtmisega. Ümarmaterjalide diameeter mõõdetakse ladvapoolselt otspinnalt koort arvestamata. Määratakse mahutabelite abil, selleks on vaja teada: a. materjali ladvapoolset diameetrit (cm) b. materjali pikkust (m) 2. Virnmaterjalid. Virnmaterjalidel virna maht leitakse virna kõrguse, pikkuse ja laiuse korrutisena. M (rm)= virna pikkus x virna laius x virna kõrgus Saadud maht on rm, (materjal koos õhuvahedega), et saada tm (puhta puidu kogus), tuleb rm korrutada koefitsendiga. Üldjuhul: 1tm = 1,43 rm 1rm = 0,7 tm
annaabi.ee 
