Esimeses paigalduses töödeldakse ka silindriline pind 2 otsatreiteraga. Seejärel treitakse silindrilised sisepinnad 4 ja 9 sisetreiteraga. Paigaldus A Paigalduses B töödeldakse otspind 8 otsatreiteraga. Pinnad 1 ja 7 treitakse astmetreiteraga. Paigaldus B Pärast treimisoperatsioone tuleb puuriga puurida avad. Esmalt tuleb detail kinnitada kõige laiematest kohtadest Ø 170mm ja puurida kuus ava läbimõõduga 10 mm. Nende avade järel tuleb kinnitada detail otspindadega ja puurida 30mm ava. Pinna 2 treimine Pinna 1 treimine
· varda ristlõigetevahelised mahud deformeeruvad võrdselt (kõik mõttelised külgvaate risttahukad muutuvad ühepalju); · ristlõigetevahelised mahud deformeeruvad ühtlaselt (risttahukad jäävad risttahukateks); · iga ristlõike kõigi punktide normaaldeformatsioonid on võrdsed (deformeerunud risttahukate otspinnad on jäänud paralleelseteks algsete risttahukate otspindadega); · antud ristlõike kõigi punktide normaalpinged on (Hooke'i seaduse = E mõjudes) võrdsed (x = const üle iga ristlõikepinna A) Ristlõikepinnal jaotunud sisejõu (pikijõu) resultant: N = dA = A (see on pikijõu N staatiline seos) A
Sõuvõll läheb läbi võlliliini dedvudtoru , toetub dedvudlaagritele ja ühele kandelaagrile. Vanemates mereveega määritavate dedvudseadmetega laevades tihendati sõuvõlli laeva sisenemiskoht pehme õliga immutatud nöörpunutisesttihendiga. Tänapäeval kasutatakse põhiliselt kummist mansett-tihendeid. Õliga määritavaid dedvudseadmeid tihendatakse õlikindlast kummist mansett-tihendite või täpselt töödeldud ja omavahel kokkusobitatud otspindadega mehaaniliste tihenditega. Sõuvõlli kaitsmiseks elektrokeemilise korrosiooni eest võib ahtripoolsele vahevõllile olla paigutatud kontaktrõngas laevakerega elektriliselt ühendatud grafiitharjadega, mis tagavad hea kontakti laevakere protektorkaitsesüsteemiga. Pika võlliliini korral asub võlliliin võllikoridoris, mis on masinaruumist eraldatud veekindla uksega ja vaheseinaga . Võlliliin läbib veekindla vaheseina läbi tihendi .