praktilisi juurdepääsutingimusi ja neljandas juurdepääsu reguleerivaid seadusi riigiti. Praktiliste tingimuste peamine nõue kõikides rahvusarhiivides võimalikult soodsate eelduste loomine juurdepääsuks, kopeerimisvõimalused, sobivad lahtiolekuajad jms. Samas liigsed formaalsused ei võinud arhiivikülastust häirida ega mittekodanike diskrimineerimine. Liikmesriikidel oli soovitatav teha juurdepääsu tingimuste osas üksteisega koostööd, näiteks tõlkida vastastikku otsivahendeid. (Kibal jt 2005) Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituses R(2000)13 2000. aastal, märgiti ära, et liikmesriikide seadusandlus peaks ära määrama avalike arhivaalide avatuse ja tähtajalise suletuse perioodi. Erandina võis käsitleda juurdepääsu piiramist teemadel mis käsitlevad riigikaitset, välispoliitikat, avaliku korra kaitset või eraelu puudutavat informatsiooni. Põhimõtete vahel, kus isikute põhiõigusteks on õigus teabele kui ka õigus (isiku)andmete
tegevust, üritust jms). VIITEINFOALLIKAD Viiteinfoallikas trükise või andmebaasi vormis olev teavikute andmetest (autor, pealkiri, ilmumiskoht, ilmumisaasta jms) koosnev korrastatud kogum, mis on varustatud nende andmete leidmist hõlbustavate vahenditega (otsingumootor, aineloend, registrid). Viiteinfoallikad on : raamatukogude kataloogid, bibliograafilised andmebaasid ja bibliograafiad. Viiteinfoallikatena võib käsitleda ka interneti otsivahendeid, artiklite ja raamatute lõpus olevaid kasutatud kirjanduse loetelusid ning perioodikaväljaannete koondregistreid. Vahendusinformatsiooni e. bibliograafiainformatsiooni väikseim element on kirje või kirjend. Bibliograafiakirje on reeglipäraselt esitatud andmete kogum, mis võimaldab kirjaldatavat teavikut täielikult identifitseerida. Kui kirje andmeid täiendavad näiteks liigiindeksid, märksõnastik, annotatsioon, referaat, siis on tegemist kirjendiga. 2. Infootsingu mõiste
emor.ee · http://www.stat.ee Viimased andmed - Interneti kiire levik on toonud kaasa küberkuritegude ohu kasvu ning enamik mujal maailmas levinud küberkuritegude liike on tugevalt esindatud ka Eestis. 9.2 Eesti infoteenused veebis Eesti suuremad Interneti portaalid ja populaarsemaid otsimootorid Portaalid on suured veebisaidid, mis pakuvad laias ulatuses veebiteenuseid: lühiuudiseid, ilmateateid, müügikeskust, reaalaja vestlusrühmi, e-posti, kodulehtede ülalpidamist ja ka otsivahendeid internetis. Näiteks: · http://www.riik.ee/ · http://www.ee/ · http://www.neti.ee/ · http://www.everyday.com/ · http://www.delfi.ee/ · http://www.google.ee/ Otsimootor on andmebaasiprogrammi, mis leiab sisestatud märksõnadele ja tingimustele vastavate dokumentide lingid. Portaalides on tavaliselt olemaas ka otsimootorid. Mõned otsimootorid on globaalsed, ülemaailmsed (näiteks http://www.altavista.com), mõned üleriigilised (http://www.neti.ee), mõned veebilehe piires.
annaabi.ee 
