Joogivesi 80 Vee kvaliteet 246 a) Esitage ühe relevantse raamatu reeglitekohane kirje: J. O. Nriagu, J.S.S. Lakshminarayana . (1989) Aquatic toxicology and water quality management. New York : Wiley 2. (2 P) Leidke TTÜ raamatukogu e ajakirjas Journal of Cellular Biochemistry artikkel "Vitamin D and multiple sclerosis" Esitage: a) e ajakirja otsivahend: Panin A-to-Z : Tallinna Tehnikaülikoolile avatud e-ajakirjad ja e-raamatud otsingusse ajakirja nime, leidsin Journal of Cellular Biochemistry. b) otsistrateegia: Panin otsingusse artikli nime (võtsin ,,D" ära) ning valisin tulemuste (15) seast ,,Vitamin D and multiple sclerosis" c) artikli autorid: Anita Raghuwanshi, Sneha S. Joshi and Sylvia Christakos 3. (3 P) Leidke TTÜ raamatukogu eraamatust Handbook of Chemistry and
Arhiiviskeem on nimistu kavand. 6 4. Taotluse menetlemine- avalik arhiiv vaatab taotluse läbi ja kooskõlastab arhiiviskeemi ühe kuu jooksul, arvates taotluse saamise päevast. Arhiiviskeemi kooskõlastamata jätmisel tuleb avalikul arhiivil esitada motiveeritud põhjendus. 5. Arhiivi korrastamine- organisatsioon koostab kooskõlastatud arhiiviskeemi alusel arhiivinimistu ja korraldab arhivaalid sellele vastavalt. ARHIIVINIMISTU Nimistu on otsivahend, mis võimaldab arhivaalide olemi kindlakstegemist ja juurdepääsu arhivaalidele. Nimistus esitatakse arhiivikirjeldus ja loetletakse säilikud. Arhiivikirjeldamisega antakse ülevaade arhiivimoodustamisest. Arhiivikirjeldused moodustavad teatmestu. Arhiiv kirjeldatakse tasanditel -arhiiv -sari -arhivaal. Arhiiv kirjeldatakse üldjuhul ühes arhiivinimistus, kuid mahukale arhiivile võib koostada mitu nimistut. Kirjelduselementideks on · Arhiivimoodustaja kirjelduselemendid:
tavaliselt kõige madalamaks kirjeldusüksuseks säilik. Teatud juhtudel võib dokumendi kirjeldamine vajalikuks osutuda säiliku sisu paremaks avamiseks, kuid seda tehakse säiliku pealkirja laiendades. Paber-dokumentide üleandmisel tavaliselt seda tasandit ei kasutata. Digitaaldokumentide vastuvõtmisel on dokumendi kirjeldamisel määrav tähtsus, sest vastu võetakse dokumente kui tervikuid. EDHSides olemasolevad metaandmed liiguvad automaatselt koos dokumentidega. Nimistu on peamine otsivahend, mis võimaldab arhivaalide olemi kindlakstegemist ja tagab avalikus arhiivis juurdepääsu arhivaalidele. Arhiivinimistu koosneb üldjuhul järgmistest osadest (vt LISA F): Tiitelleht (arhiiviasutuse nimetus, arhiivifondi nimetus ja number, nimistu number ja olemasolul allarhiivi nimetus, arhiivi piirdaatumid; koostamise aasta), sisukord (mille peamine osa on arhiivi-skeem), arhiivimoodustaja kirjeldus, arhiivi, sarjade ja nende allüksuste kirjeldused, ning säilikute loetelu. ARHIIVISEADUS
o lokaalsed otsisüsteemid 4. otsitava keele järgi Temaatilised kataloogid: 1. Universaalsed kataloogid (Yahoo) 2. Kitsama valdkonna teemaväravad (SOSIG) Tihti ühendatud teemakataloog ja otsirobot. Metaotsivahendid: Kasutavad märksõnaotsingus paralleelselt mitut otsirobotit või temaatilist kataloogi (Dogpile, Mamma,MetaCrawler). NLP (natural language processing) otsivahend muudab tavakõnena esitatud küsimuse päringuks (AskJeeves) 9 Kataloogiteenused pakuvad vahendeid inimeste ja arvutite otsinguks võrgus. Infosüsteem Infosüsteem on info kogumise, säilitamise, töötlemise, väljastamise ja kasutamise süsteem. Kui infotöötluses kasutatakse arvutit, on tegu automatiseeritud infosüsteemiga.
annaabi.ee 
