kohta. Neid teadmisi saavad omakorda ära kasutada üksikkeelte uurijad konkreetset keeleainest käsitledes. 2)võrdlev-ajaloonie ehk komparatiivne keeleteadus: uurib keeletevahelisi suulassuhteid ja võrdleb omavahel sugulaskeeli. Üldiselt räägitakse keelte sugulusest siis, kui oletatakse, et keeled on arenenud ühisest alg- ehk aluskeelest. Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) ja siis otsistakse rekonstruktsioonide abil allkeele kuju. Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse. Eesti keele rekonstrueeritud ehk ,,taasloodud" lähtepunkt on uurali keel. Komparatiivse keeleteaduse algaegadel oli enamasti eesmärgiks teha kindlaks, mis keeled on üldse suhuluses ja mis keelepered või keelkonnad maailmas olemas on. Tänapäeval on pearõhk keelte muutumise ja üksikkeelte ajaloo uurimisel.
Maailm on süüdi selles, et inimene pole oma olemuselt hea. Eneseteostus. Vabadus, eksistentsiaalsus. Terviklikkus. Irratsionaalsus, spontaansus. KOGNITIIV-KÄITUMUSLIK PARADIGMA: Isiksus pole muud kui teatud püsivate mõtteskeemide kogum. Inimesed teevad järgi inimesi, kes neile meeldivad. Õppimine. Mudel, mudeldamine. Atributsioonid, ootused. Sotsiaalne keskkond. KLASIFITSEERIV PARADIGMA: Otsistakse püsiomadusi, mis pole nähtavad. Iseloomuomaduste järgi inimeste jaotamine. Kaasasündinud reaktsioonid, mis on püsiomaduste taga. Isiksuse jooned. Vajadused. Psühhodiagnostika. Tüpoloogiad. Temperament, somatotüübid. Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel: Näiteks armastus. Psühhodünaamiline paradigma: - instinkt ja vajadus. Oma neurootilisuse projektsioon.
võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest, mille alusel indiviidist areneb välja psühholoogiliselt omanäoline subjekt. Isiksus iseloomu ja muude omaduste tundmine aitab isiku käitumist, eelistui ja valikuid ennustada. Isiksuse omadused: temperamendiomadused (ekstravertsus), vaimsed võimed, iseloom ja väärtused. 1)psühhodünaamilised teo inimese ja tema olevuse tuuma otsistakse alateadvusest; 2) tunnusjoonte teo isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut, Eysencki ekstrav-introv, neurootilisus, psühhootilisus; 3) kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad sotsiaalse õppimise ning sotsiaalsete kasvutingimuste olulisust isiksuse kujunemisel, käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha ja milline on eeldatava tulemuse olulisus; 4) humanistlikud ja
annaabi.ee 
