mis seob planeetide kaugused nende järjekorranumbritega. Selles reas oli aga lünk: Marsi ja Jupiteri vahelt kaugusel 2,8 astronoomilist ühikut oli üks planeet puudu. Kui William Herschel oli 1781 avastanud uue planeedi Uraani, mis Bode seadust kinnitas, asuti avastamata planeeti innukalt otsima. Eriti entusiastlikud olid Johann Elert Bode ja Gotha tähetornis töötanud parun Franz Xaver von Zach, kes alustas otsinguid 1787. Ta piiras otsingupiirkonna sodiaagiga ning koostas endale sodiaagitähtede kataloogi, mis oli järjestatud otsetõusu järgi. Ta lootis edu saavutada metoodilise otsinguga, mis aga siiski ei andnud tulemusi. Sügisel 1799 külastas ta astronoome Bremenis, Celles ja Lilienthalis, et innustada astronoome uue planeedi otsinguil koostööd tegema. Nüüdisajal peetakse tõenäolisemaks, et moodustuva Jupiteri segava mõju tõttu planetesimaalid seal planeeti ei moodustanudki, vaid lagunesid omavaheliste põrgete tõttu
planeetide kaugused nende järjekorranumbritega. Selles reas oli aga lünk: Marsi ja Jupiteri vahelt kaugusel 2,8 astronoomilist ühikut oli üks planeet puudu. Kui William oli 1781 avastanud uue planeedi Uraani, mis Bode seadust kinnitas, asuti avastamata planeeti innukalt otsima. Eriti entusiastlikud olid Johann Elert Bode ja Gotha tähetornis töötanud parun Franc von Zach, kes alustas otsinguid 1787. Ta piiras otsingupiirkonna sodiaagiga ning koostas endale sodiaagitähtede kataloogi, mis oli järjestatud otsetõusu järgi. Ta lootis edu saavutada metoodilise otsinguga, mis aga siiski ei andnud tulemusi. Sügisel 1799 külastas ta astronoome Bremenis, Celles ja Lilihentalis, et innustada astronoome uue planeedi otsinguil koostööd tegema. 21. septembril 1800 kohtusid Lilenthalis kuus meest: von Zach ise, Lilienthali ülemlinnapea Johann, kelle maailmakuulsas instrumentide kollektsioonis oli Herscheli
seob planeetide kaugused nende järjekorranumbritega. Selles reas oli aga lünk: Marsi ja Jupiteri vahelt kaugusel 2,8 astronoomilist ühikut oli üks planeet puudu. Kui William Herschel oli 1781 avastanud uue planeedi Uraani, mis Bode seadust kinnitas, asuti avastamata planeeti innukalt otsima. Eriti entusiastlikud olid Johann Elert Bode ja Gotha tähetornis töötanud parun Franz Xaver von Zach, kes alustas otsinguid 1787. Ta piiras otsingupiirkonna sodiaagiga ning koostas endale sodiaagitähtede kataloogi, mis oli järjestatud otsetõusu järgi. Ta lootis edu saavutada metoodilise otsinguga, mis aga siiski ei andnud tulemusi. Sügisel 1799 külastas ta astronoome Bremenis, Celles ja Lilienthalis, et innustada astronoome uue planeedi otsinguil koostööd tegema. 21. septembril 1800 kohtusid Lilenthalis kuus meest: von Zach ise, Lilienthali ülemlinnapea,
12 tundi pärast tuule püsivat ühesuunalist puhumist. Arvesse tuleb võtta ka tõusu-mõõna hoovuste ja püsihoovuste tegevust ning tuuletriivi. Lähtudes eelpoolmainitust saab määrata otsingurajooni ruudus, mille servad on puutujateks ringjoonele raadiusega 10 miili. Otsingu kordamine (mitte vähem kui 3 korda) ja järkjärguline laiendamine raadiuste suurendamisega esmase suhtes, 1,1; 1,3; 1,6; 2,0 ja 2,5 korda. Otsingupiirkonna laiendamisega kaasneb objekti avastamise tõe- näosus. Otsingu radadevahelise kauguse ja otsinguskeemi määrab otsingut teostavate laevade tüüp ja nende hulk. See valitakse tulenevalt konkreetsetest oludest ja nähtavuse tingimustest. Maksimaalne kaugus ei tohi ületada otsija silma kõrguselt veepinnal oleva objekti avastamiskaugust. Kuid enamikul juhtudel dikteerib selle ilmastiku ja nähtavuse seisund. Tuleb jätta ka kattevaru, et objekt kahe otsinguraja vahel märkamata ei jääks.
Lahendus: tuleks luua kompleksotsingu reziim, mis võimaldaks kasutajal määrata vähemalt: · otsinguahela (jada) · saidi piirkonna, milles otsing läbi viia · otsitavate dokumentide ajamäärangu · tulemuste kuvamise viisi Otsinguahela kõige hõlpsamaks reguleerimiseks võib kasutajale pakkuda kolm levinuimat valikuvõimalust: · otsi KÕIKI sõnu · otsi VÄHEMALT ÜHTE sõna · otsi TÄPSET FRAASI Kasutajale võib pakkuda otsingupiirkonna piiritlemisvõimalust saidil, suunates otsingu ühele või enamale valitud piirkonnale (kui sait on saidi struktuuri abil selliselt üles ehitatud), või pakkudes valikut erinevat tüüpi dokumentidest (kui dokumendid on selliselt klassifitseeritud). Viimast varianti on aga raskem praktikas teostada, kuna arhiivide ja raamatukogude dokumentide klassifitseerimist raskendab saidiga seonduva veebidokumendi ebamäärane definitsioon.
annaabi.ee 
