Eestis kardetakse kvalifitseeritud tööjõu, eriti nooremate töötajate ulatuslikku väljarändamist ning sellest tulenevat tööjõupuudust ja majanduse konkurentsivõime vähenemist". Täna ei saa paljud noored pärast ülikooli lõpetamist soovitud tööd, sest tööturul konkureerides pole neil töökogemust. Seega minnakse ära, sest elu vajab ja tahab elamist. Ükskõik, kuidas lahkujaid nimetada – majanduspõgenikeks, kliimapõgenikeks, seiklejateks, armastuse otsijateks, talentideks, tõsiasi on see, et enamik on 20ndates ja 30ndates noored. Kodumaalt lahkumine, eriti töö pärast, on tavaliselt ratsionaalne otsus olude parandamiseks või võimaluste suurendamiseks. Rikastes riikides pakutakse haritutele kõrgemaid palku ning noored oma ala spetsialistid lähevad pärast ülikooli kõrgharidust rakendama parematele jahimaadele. Eestist rändab välja kõige paremas tööeas elanikkond, keda on üritatud tagasi tuua projekti „Talendid koju“ raames
massiivne investeering Egiptusesse oli raisus. Et mitte halvendada suhteid araabia maadega ja et sundida Sadati enesekaitsele, algatas julgeoleku "aktiivsete meetmete" osakond laimukampaania Sadati vastu. Kuna Egiptuse riigipea oli veel 1953. aastal avalikult tunnistanud, et ta on suur Adolf Hitleri austaja, ei olnud raske kuulutada teda endiseks natsiagendiks, kes oli edasi müüdud CIA-le. (kd 2, 161-62). Poliitikute diskrediteerimise eesmärgil neid neo-natsideks ja "kättemaksu- otsijateks" nimetamise meetodit kasutas KGB ka Lääne-Saksamaal. Ida-Berliinis oli nende käsutuses endised Wehrmachti, SSi ja muud arhiivid, mille Punaarmee oli saanud saagiks. Kombineerides seal esinevaid fakte väljamõeldistega oli kerge fabritseerida kompromiteerivaid materjale Lääne-Saksamaa poliitilise-, äri- ja militaarse eliidi kohta. See aga ei takistanud KGB-l oma agentideks värbamast endiseid SS-lasi (kd 1, 572-74).
parendada. Analüüsides küsimuse piirkondlikke erinevusi, on näha, et 20% Nõmme, 20% Haabersti ning 19% kesklinna elanikest leiab, et nad saavad olukorra parandamiseks ise midagi ära teha. Vaadates institutsioone, kelle poole pöördutaks, kui keskkonnaseisund on halvenenud, siis 40% kõikidest vastanutest pöörduks linnaosavalitsuse poole, 30% tervisekaitseametisse ning 29% kohaliku keskkonnaameti poole. Kõige aktiivsemateks abi otsijateks pea kõikide asutuste juures peavad end Tallinna lähiümbruses elavad vastajad, samuti ka Nõmme ja Pirita elanikud. 40 Mõnevõrra passiivsemad on Põhja-Tallinnas elavad vastajad, kellest 28% märgib, et ta ei pöörduks kuhugi ning nende osakaal on ka teistega võrreldes väiksem küsimuse puhul, kas ollakse ka konkreetselt mõne probleemi korral pöördunud (16%). Antud
annaabi.ee 
