Milline on teie seisukoht presidendi otsevalimise sisseseadmisest tänases Eestis? Põhjenda 2 argumendiga. Arvan, et otsevalimised Eestis poleks õige valik. Esiteks sp, et võimu nimel on inimesed võimelised kõike tegema, populismi oht, See oleks õige riigis , kus on vähemalt 100-aastane demokraatia kogemusega riik, kus inimesed mõistavad, et lastes end ära osta mängivad nad riigi valitsusega ja seeläbi ka enese tulevikuga. Otsevalimistega kaasneks ka valitsuse muutmine, mis muudaks praeguses seisus oleva riigi veel ebastabiilsemaks. Mille poolest presidendi ülesanded presidentaalses ja parlamentaarses süsteemis erinevad? Presidentaalses: President juhib riigi valitsust ja täidab ka peaministri ülesandeid, nimetab ametisse ministrid, otsustab ministrite tagandamise. Parlamentaarses: Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab
voorus kukuvad valimised läbi. Kui valimised peaks siin läbi kukkuma, hakkab presidendi valimine otsast peale riigikogut. Valimised võidab see, kes saab valijameeste enamuse. · Kui I voorus jäävad II ja III kandidaat võrdsele pulgale, siis läheb II vooru edasi see, kes on vanem · Ka I voorus on sees kehtetud sedelid Poleemikat otse- ja kaudsete valimiste üle · 2003 olid pea kõik parlamendi erakonnad nõus otsevalimistega, aga seda mõtet pole tänaseni ellu viidud · Otsevalimiste ainus pluss ongi see, et rahvas saab presidendi valimistel osaleda, kuid rahva aktiivsus oleks tõenäoliselt vaid ajutine · Otsevalimiste puhul tuleks presidendi võimutäiust kasvatada · Kaudsete valimiste kasuks räägivad kulutuste väiksus (viimased valimised ei maksnud midagi ning eelnevadki valimised on kõige rohkem maksnud 100 000 eek). Paelegi on
okt 1933 poolt 72,7%, vastu 27,3% vastu. PS võeti vastu. Vapside PS: samasugune prjekt, nagu eelmisedki, ainult riigipea võimkonda uuesti suurendati RK arvelt. Vormiliselt ei olnud tegemist uue PS-ga, tegemist olid 1920 a PS muutmisega. 1920 PS 89 paragrahvist muudeti 30. sisulisest küljest oli tegemist uue PS-ga, kuna tõi kaasa taandumise parlamentaarsest dem-st ja liikumise presidentaalsuse suunas. Vapside Ps kohaselt hakkas rahvas valima riigipead otsevalimistega tähtajaks 5 aastat. Riigipea aemtinimetuseks jäi Riigivanem. 1920 a PS rriigivanem oli valitsusjuht. 1933 a PS järgi oli riigivanema näol tegemist tõepoolest riigipeaga. Uue riigivanema võim oli päris laialdane. Rk võim vähenes, vähenes ka liikmeskond 100 liikme asemel 50. Uus RK tuli valida sellisel moel, et rahvas saaks hääletada konkreetsete isikute poolt. Osaliselt jäädi senise proportsionaalsuse juurde. Kõik erakonnad jagasid oma kandidaadid kolmikutesse
annaabi.ee 
