Viimase aja uuringud näitavad, et väikesed lülisamba kõverdused on üsna tavalised ja neid loetakse normaalseks assümeetriaks. Skolioosiks loetakse deformatsioonid, mille kõverdus on üle 10° Cobbi järgi.küljele. Lülisamba haigusliku kõverdumise esinemissagedus on naistel 2% ja meestel vaid 0,5%. Haigus võib olla kaasasündinud, kuid sagedamini siiski omandatud. Õigeaegse raviga on tulemused head. Normaalselt on lülisambal neli otsesuunalist kõverdust: kaela, rinna, nimme ja ristluu osas. Skolioosi korral tekib lülisamba haiguslik kõverdumine külgsuunas. Haiguse viimases staadiumis pöörduvad lülid ümber oma telje ja deformeerub ka rindkere ning tekivad südame ja kopsude tegevuse häired. Skolioosist on haaratud tavaliselt lülisamba nimme- ja/või rinnaosa. Enamike skoliooside tekkepõhjused on ebaselged ehk idiopaatilised. Põhjusi, miks tekib lülisamba kõverdumine, on mitmeid
5 Skolioos e. lülisamba kõverdumine. Normaalselt on lülisammas horisontaaltasapinnas sirge, skolioosi korral on tegemist lülisamba haigusliku kõverdumisega külgsuunas. Viimase aja uuringud näitavad, et väikesed lülisamba kõverdused on üsna tavalised ja neid loetakse normaalseks assümeetriaks. Skolioosiks loetakse deformatsioonid, mille kõverdus on üle 10° Cobbi järgi.küljele. Normaalselt on lülisambal neli otsesuunalist kõverdust: kaela, rinna, nimme ja ristluu osas. Skolioosi korral tekib lülisamba haiguslik kõverdumine külgsuunas. Haiguse viimases staadiumis pöörduvad lülid ümber oma telje ja deformeerub ka rindkere ning tekivad südame ja kopsude tegevuse häired. Skolioosist on haaratud tavaliselt lülisamba nimme- ja/või rinnaosa. Osadel juhtudel aga jääbki haiguse põhjus ebaselgeks. Skolioosi vormid Eristatakse palju skolioosi vorme, parem on eristada nelja philist vormi:
ventiili avamise või sulgemisega. Ümbervoolamise kiirus reguleeritakse niisuguseks et vee mass tsisternides toimiks külgõõtsumisele vastupidises suunas. Passiivsete stabiliseerimistsisternide stabiliseerimisvõime ulatub 50%ini. Juhitavus Juhitavust iseloomustavad kaks omadust: 1. Pööratavus(laeva võime muuta oma liikumise suunda vastavalt juhtija tahtele. 2.püsivus kursil ( Laeva võime säilitada temale antud otsesuunalist liikumist) laev liigub vees sõuseadme poolt tekitatud tõukejõu P mõjul, mistõttu ümbritsev vesi voolab laevale vastu kiirusega v. kui laeva rool on diametraaltasapinnast kõrvale keeratud , siis tekib vastuvoolava vee toimel roolilehel vee rõhujõud , mille resulatant R on suunatud risti roolilehe pinnaga. Jõud R võib lahutada kaheks ristsuunaliseks komponendeiks Rx ja Ry Kui oletada , et laev pöördub ümber oma raskuskeskme G , siis jõud Ry tekitab laeva pöörava momendi M1=Ry*X
annaabi.ee 
