02.1988 Rahvas julgeb avalikult aastapäeva tähistada o 1.-2. Aprill 1988 loominguliste liitude pleenum (loomeinimeste juhatuse koosolek) Toompea lossis kogunesid kultuuriinimesed Pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase ENSV juhtkonna tegevuse üle. Avaldati usaldamatust Karl Vaino ja Bruno Sauli suhtes · (Perestroika ajal ka otsesaated) o Rahvarinde loomise ettepanek tele-eetris (otse-eetris) 13.04.1988 teeb Edgar Savisaar ettepaneku luua Rahvarinne Perestroika toetuseks · Savisaar vaieldamatu rahvalemmik o Tartu muinsuskaitsepäevad Aprilli keskel 1988 Tartus muinsuskaitsepäevad Toodi avalikkuse ette kolm voodi lina, RAHVUSVÄRVID o Tartu muusikapäevad 1988
Thtsustus toimetaja roll, autor ja re?issr taandusid kunstikriteeriumid taandusid ideoloogiliste nudmiste ees. 1980. aastatel oli nukogude korra kriis juba sgav. Prast ER-ETV jalgpallimat?ile jrgnenud noorterahutusi (1980) tugevnes kontroll raadio ja televisiooni le. Partei ideoloogilise joone tagamine ringhlingus sai EKP ideoloogiasekretri R. Ristlaane ja Teleraadiokomiteed detsembris 1981 juhtima pandud A. Kullaste kohustuseks. ETV kavast kadusid otsesaated. Ideoloogilises surutises hakati aastal 1982 isegi Aktuaalset kaamerat enne eetriaega salvestama, et seda lbi vaadata ja kontrollida. Elunhtuste sfr ahenes, huvi inimese vastu rauges, saated muutusid hambutuks. Sari Foorum (1972-89), kus ksimustele vastasid ministrid, oli 1980. aastate alguseks irdunud ajastu kesksetest probleemidest, kriitilisi ksimusi ei esitatud. Lpetati aktiivse autorihoiaku ja kriitilise sisuga arutlussaade Ajurnnak (1978-82, R. Jrlik, H. ?ein). Diskussioon kadus ekraanilt
vanemteadur Peeter Päll on tõdenud: ,,Viimase paari aastakümne muutused eesti keeles on olnud märgatavad ja seda on mõjutanud kaks üheaegselt toiminud protsessi, mis vastastikku teineteist võimendavad: sõnavabaduse saavutamine ja suhtlemiskeskkonna mitmekesistumine." (Päll, 2011) Inimeste vaba eneseväljendus pääseb tänapäeva massiteabevahenditesse kiiresti ja sageli ilma vahendajateta (arvamused ja kommentaarid [võr- gu]ajakirjanduses ning internetis, blogid, otsesaated jm). Puuduvad vahelülid, kes seda juttu kuidagi korrastaksid, sh toimetaksid. Avalikkus näeb palju n-ö toimetamata tekste. Võimalused oma sõnumit edastada on palju laiemad kui varem: meilid, SMS-id, ,,säutsud" jne. Suur osa neist on kirjalikud, mistõttu nende sõnumite saajad näevad rohkem tekste stiilis, mis varem oli tüüpiline suulisele igapäevasuhtlusele. Neile tekstidele on omane loovus ja isikupära, tunnete väljendamiseks kasutatakse emotikone; suhtluskiirust kasvatab
,,Viimase paari aastakümne muutused eesti keeles on olnud märgatavad ja seda on mõjutanud kaks üheaegselt toiminud protsessi, mis vastastikku teineteist võimendavad: sõnavabaduse saavutamine ja suhtlemiskeskkonna mitmekesistumine." (Päll, 2011) Inimeste vaba eneseväljendus pääseb tänapäeva massiteabevahenditesse kiiresti ja sageli ilma vahendajateta (arvamused ja kommentaarid [võrgu]ajakirjanduses ning internetis, blogid, otsesaated jm). Puuduvad vahelülid, kes seda juttu kuidagi korrastaksid, sh toimetaksid. Avalikkus näeb palju n-ö toimetamata tekste. Võimalused oma sõnumit edastada on palju laiemad kui varem: meilid, SMS-id, ,,säutsud" jne. Suur osa neist on kirjalikud, mistõttu nende sõnumite saajad näevad rohkem tekste stiilis, mis varem oli tüüpiline suulisele igapäevasuhtlusele. Neile tekstidele on omane loovus ja isikupära, tunnete väljendamiseks
annaabi.ee 
