Internet annab suurema vabadustunde ning vastustus oma väljenduse ees kaob, kuna puudub normaalne enesekontroll ja filtreerimine, mis reaalses maailmas esinevad. Võib tekkida tunne, et see on turvaline koht, kus avaldada oma kõige intiimsemaid mõtteid ja tundeid, kartmata hukkamõistu või vastutust (Greenfield 2005:38). Internetis tuntakse kiiremini suuremat intiimsust ja sotsiaalset lähedust kui reaalses elus inimestega tutvudes. Inimesed väljendavad end kirjalikult avatumalt ja otsekohesemalt. Suurenenud intiimsus koos kohese rahuldusega tekitab tugeva ja kiirendatud intiimsuse kogemuse (Greenfield 2005:38, 39). Interneti kasutamisel tekib lõpetamata protsessi tunne. Inimestel on kalduvus mäletada ja meenutada neid sündmusi, mis on mittetäielikud ja lõpetamata. Tekib soov nende lõpetamata ülesannete juurde naasta. Alateadvus, püüdes informatsiooni täielikult töödelda ja kontrollida, pöördub olukorra juurde tagasi, kuni see on lõpule viidud.
andnud maailmale nii palju. Vähe on neid mehi kes on ühtviisi edukad nii füüsika, matemaatika kui filosoofia vallas. Ja seda suhteliselt lühikese elu jooksul. Ta oskas näha oma aja filosoofia nõrku külgi, unustamatta kunagi, et igasuguse filosofeerimise lõppeesmärgiks on olla värtuslik inimene. On öeldud, et ,, filosoofia ajalugu peab tunnistama Pascali teeneks seda, et probleeme püstitas ta palju otsekohesemalt, siiramalt ja andekamalt kui enamik neist, kes samas vaimus kirjutasid." Lugedes Galina Streltsova raamatut ,,Pascal" jäi mulje Blaise Pascalist kui väga andekast teadlasest ja filosoofist. Kuid samas ka kui väga soojast ja hoolivast inimesest, kes hoolis endast nõrgematest rohkem kui iseenda heaolust. 12 Teaduse ja poliitika filosoofia kodutöö
Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana, puupaljaks, et Rooma päike otsekohesemalt tema pimedat hinge valgustaks, peksid ta armetuks, et ta kristlikku armu saaks maitsta, tegid ta teoloomaks, et ta ristiusu 7 õnne ja õnnistust ning keskaja haridust suudaks kanda, ja saatsid ta tööle Issanda viinamäele, see on tema endisele pärispõllule, kus kupja tuline piits temale uue peremehe õigust, haridust, katoliku usku ja ebajumalate vilude hiite põlgamist üheskoos kätte õpetas. Niisugused halastajad, õpetavad naabrid olid taanlased ja sakslased.