14. Eriksoni astmed: 1) Usaldus ja usaldamatus 2) Autonoomia või kahtlemine ja häbi 3) Initsiatiiv või süü 4) Edukus või alaväärsus 5) Identsus või rolliähmasus 6) Intiimsus või isolatsioon 7) Generatiivsus või stagnatsioon 8) Integraalsus või meeleheide. 15. Mehe ja naise erinevus: naistel on paremad keelelised oskused, meestel on palju parem ruumiline mõtlemine. Meestel kujuneb arusaam endast kui sõltumatust minast, naistel aga vastastikku sõltuvast minast. Meehed on otsekohesemad ja kindlamad. Mõisted: stagnatsioon-seiskumine paigalseis. Generatiivsus - areng,edasi liikumine,loomine. Identsus samastamine. Autonoomia - iseseisvus sõltumatus. Integraalsus - terviklikkus rahulolu täiustunne. Lapse sisekõne - laps räägib iseendaga, operatsiooni eelnestaadium. Polügeensed omadused - omadused mis on seotud mitme erineva geeni mõjuga inimesele. Ehmatusrefleks ajab käed ja sõrmed laiali, siis toob käed keha juurde jälle tagasi ja pigistab sõrmed kokku
8. Meeste ja naiste võimed on üldiselt üsna sarnased, kuid tüdrukutel on tavaliselt paremini arenenud keelelised võimed, poistel ja meestel aga ruumilis-visuaalsed võimed. Käitumise erinevused tulenevad põhiliselt kasvatusest, kuna ühiskonnas rõhutatakse kasvatamisel meeste ja naiste kasvatamise erinevust. Erinevused võivad väljenduda ka kõnes, nt. naised näevad vestluses rohkem vaeva, pööravad suhetele rohkem tähelepanu, mehed on otsekohesemad ja kindlamad. 9. E.Eriksoni järgi võib isiksuslikku ja sotsiaalset arengut vaadelda astmelisena ning igal astmel on omad probleemid ja kriisiolukorrad, mille edukas läbitegemine on oluline isiksuse arengu koha pealt, st kohaneb maailmaga paremini siis, kui igal arenguetapil võtab omaks ka midagi selle negatiivsetest külgedest. Tema teoorias jaguneb sotsiaalne areng kaheksaks astmeks, mille läbimine ja toimetulek loob valmisoleku
koolitöötajate vahelistes suhetes võrreldes teiste suhete tasanditega (õpetajad vastukaaluks teised õpetajad, kooli juhtkond ja lapsevanemad), kusjuures ulatuselt väikseim oli õpetajate verbaalne kiusamine koolitöötajate poolt võrreldes õpetajate kiusamisega juhtkonna ja lapsevanemate poolt. Kooli tulevad lapsed erinevate väärtuste ja võimalustega perekondadest, sageli ka erinevatest piirkondadest. Lapsed ja noored on omavahelistes suhetes palju otsekohesemad kui täiskasvanud ning seetõttu ka julmemad. Kõige sagedamini langevad kiusamise ohvriks need, kes millegi poolest teistest erinevad: · kes on targemad või jõuavad õppetöös aeglasemini edasi kui teised; · kes on kehaliste näitajate poolest erinevad; · kes on vaesemad või jõukamad kui teised; · kes ei löö vastu ega osuta ka muul viisil vastupanu. Põhikooli alguses võivad uustulnukad langeda vanade olijate ohvriks (kes just ise võisid varem
mõtleb või kas ta on valesti käitunud(McKay 1995, 108). Tõsiasi, et suhtleme igapäevaselt vastassoo esindajatega on tihtipeale üks põhjuseid, miks tekivad teatud seltskondades konfliktid. Mehed ja naised satuvad konfliktidesse, sest nende suhtlusstiilid on erinevad, poisid ja tüdrukud kasvavad üles eri kultuuides. Mehed peaksid õppima olema enam tundeküllasemad ja vahel neelama alla ka oma võistlusvaimu. Naised aga seevastu peaksid olema resuluutsemad ja otsekohesemad. 12 8. KOKKUVÕTE Suhtlemine on kahe või enama osapoole vaheline sõnaline või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Inimesed suhtlevad iga päev üha enam tänu ülemaailmsele globaliseerumisele. Tahes-tahtmata suhtlevad inimesed tihedalt eri kultuurist rahvustega. Suhtlemis probleemid aga tekkivad kas kultuurilisest erinevusest või lihtsalt teise osapolle
kogemuste üle. 2.4 Mida nad arvavad teistest Inglased tunnevad loomupärast umbusaldust kõige tundmatu vastu ning eriti ilmekalt avaldub see nende suhtumises omaenda maa geograafiasse. Iidsetest aegadest peale on Inglismaa jagunenud lõuna- ja põhjaosaks. Lõunaosa elanikud arvates lõpeb tsivilisatsioon kusagil Watford Gapi lähedal. Ta usub, et mida kaugemale sellest punktist minna, seda punasema näoga, tahumatumad ja lausa jämeduseni otsekohesemad on sealsed elanikud. Need omadused kannab ta suuremeelselt jaheda ilma arvele. Põhja-Inglismaal aga uinutatakse lapsi hirmulugudega sellest, kui salakavalad on inimesed seal ,,all lõunas". Toonitatakse nende hellitatust, nende pirtsutamist toiduga ja nende kergemeelset suhtumist kõikidesse asjadesse, millel tegelikult vähegi kaalu on. Mis puutub naabritesse, kes elavad Briti saartel , siis pole inglastel vähimatki kahtlust oma ülimuslikkuses.
annaabi.ee 
