200 Venemaa 150 Norra 100 Jaapan Rootsi 50 India 0 Prantsusmaa 1 Alternatiivenergia Päikese, tuule, biomassi, vee- ja geotermaalenergia. Maailmas tarbitakse 1% Päikeseenergia 1970 a võeti kasutusele spetsiaalsed päikeseküttesüsteemid Kasulik püüda otsekiirgust Saksamaa , Jaapan, USA, Itaalia, Prantsusmaa, India, Tuuleenergia Geotermaalenergia Alternatiivenergia plussid ja miinused Regioonide energiamajandus ja -tarbimine Pool energiast tarbitakse Põhja riikides,kus elab 1/5 rahvast Suurim energiatootja ja tarbija Põhja-Ameerika (nafta, maagaas, kivisüsi... arendatakse alternatiivenergiat) Vähim arenenud riigid kasutavad kütusena puitu Lääne-Euroopa energiatootmine kasutab palju kohalikku
Kui mäed või mäestik paikneb ookeani rannikul, siis soe niiske õhk kandub ookeanilt mööda nõlvu kaugemale.Ülevla õhk jahtub ja tekivad pilved, sademed. Õhu liikumusele ette jääv nõlv on tuulepeale, bvastasnõlv aga tuulealune nõlv. Seda mööda hakkab õhk laskuma ja soojenema muutudes kuivemaks. Otsekiirgus on see osa päikesekiirgusest, mis jõuab päikeseketta suunast maapinnale praktiliselt paralleelsete kiirte kimbuna. Otsekiirgust mõõdetakse kiirtega risti asetseval pinnal. Otsekiirguse voog sõltub mitmest faktorist: o Maa ja Päikese vahelisest kaugusest; o päikese suunas pilvede olemasolust ja läbipaistvusest paksematest pilvedest nagu rünkpilved ja kihtpilved päikesekiirgus ilma hajumata läbi ei jõua; o atmosfääri läbipaistvusest, mida mõjutavad lisaks õhu püsikomponentidele kõige rohkem veeauru ja aerosooli hulk atmosfääris;
selle seisund. Siit lähtub suur veavõimalus (valesti identifitseerimine), mille vähendamisele on suunatud väga palju jõupingutusi kaugseire vallas. 2.3. Kontaktseire võimalused, eelised ja puudused Kaugseire kiire arengu ajal kaldutakse selle võimalusi sageli ülehindama. Paljude keskkonnaseisundi tähtsate parameetrite kohta ei saa siiski (veel?) kaugseire meetoditega usaldusväärset informatsiooni või ei ole see alati kättesaadav. Näiteks pilved ei võimalda mõõta otsekiirgust. Siis jääb palju teavet aluspinna kohta saamata. See puudutab eriti tõsiselt meteoroloogia vajadusi, sest mudelarvutuste käigushoidmiseks on vaja algandmeid iga kolme kuni kuue tunni tagant. Infrapunase kiirguse neeldumise tõttu pilvedes jääb saamata teave aluspinna temperatuuri kohta. Pilvede taha ei näe aluspinna albeedot, mille kaudu saab määrata näiteks lume ja jää olemasolu ja merepinna kohal tuule kiirust (lainevahu järgi). Arvestades, et Eestis on
*Kaugus merest, mida lähemal merel seda niiskem. *Õhumassid, kui merelt toob kaasa niiskeõhu, kui maalt toob kaasa kuivaõhu. Lääne- edela tuulega tuuakse kaasa soeõhk, põhja-lõuna tuulega külmõhk. *Hoovused, sõltub mille temperatuur on. *Pinnamood, (sademete püüdmine, temperatuur) Eesti kliimat mõjutavad tegurid: *Läänemere lähedus (ainult ranniku aladele) *Õhutemperatuur (kõrgem) *Atlandi ookean (soeõhk talvel, toob kaasa sula, lörtsisaju. Suvel jahedamaks, sest otsekiirgust vähem) *Kõrgustikud (sademete jaotust, kõrgustikel rohkem) *Soe põhja atlandi hoovus *Parasvöötme õhumassid *Ekvaatorist kaugel, päikesekiirgus ebaühtlane 5.4. Õhumassid, frondid, tsüklonid Peamised õhumassid maakeral Õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. Kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohale, hakkavad tema omadused muutuma. Soojema aluspinna kohale liikunud õhk hakkab
3.2. Päikesekiirguse liigid Päikesekiirguse, mida kasutavad päikesepaneelid elektri tootmiseks, saab jagada kolme klassi: otsekiirgus, hajuskiirgus ja maapinnalt peegelduv kiirgus. Otsekiirgus on paralleelsete kiirtena leviv päikesekiirgus, mis jõuab maapinnani siis, kui taevas on pilvitu. Otsekiirgus annab kõige enam energiat, mille maksimaalseks püüdmiseks kasutatakse ka ühe- või kaheteljelisi päikest järgivaid ajameid (tracking system). Otsekiirgust esineb Eestis kõige enam saartel ja Põhja-Eestis. Lõuna-Eestis on pilvisust enam ja seega päikesepaneelide tootlikkus mõnevõrra väiksem. Hajuskiirgus e difuusne kiirgus tekib pilvede või udu mõjul, aga ka õhusaaste on hajuskiirguse tekkimise põhjuseks. Hajuskiirguse puhul ei ole üldjuhul vahet, mis ilmakaarde paneelid suunatud on, energia tootlikkus jääb samaks. Seda seletab lihtne asjaolu, et pilvise ilmaga ei teki objektist varju
76m << 3000m); · Raadiolained (> 3000m). Eraldatakse välja veel lähis UV (0.29-0.39 m ja lähis IP (0.76-2.4 m) spektriosad 10. Solaarkonstant? Päikese kiirgusvoo võimsus, mis jõuab atmosfääri ülapiirile kiirtega ristiolevale ühikpinnale Maa ja Päikese keskmisel kaugusel. Tähistatakse Io V 1. Otsekiirgus? Päikese suunast paralleelsete kiirtena leviv päikesekiirgus. Päikesekiirguse e. päikesevalguse all mõistetakse päikeselt lähtuvat otsekiirgust,mis on päevavalgusest oluliselt heledam. Kuna päikese asend taevas muutub oluliselt sõltuvalt kella ja aastaajast ning kiirguse intensiivsus ja hulk mingis punktis on tugevalt mõjutatud pilvedest, puudest, hoonetest ning teistest ümberkaudsetest objektidest, siis ei ole see valgustingimuste tagamisel usaldusväärne allikas. Otsekiirguse langemist tubadesse esemetele tuleks vältida ja lasta kiirgusel langeda hajuskiirgusena. 37
Mida kõrgemale maapinnalt tõusta, seda suurem on kiirgus. Solaarkonstant - kiirgus atmosfääri ülemisel piiril, mis langeb päikesekiirtega risti olevale 1cm2 suurusele pinnale minutis. Lõuna pool on kiirgus suurem kui põhja pool ja geograafilise laiuse suurenemisega kiirgus väheneb. Põhjas on kiirgus horisontaalpinnale väiksem, sest lõunas on Päike kõrgemal ja seetõttu langevad kiired seal horisontaalpinnale suurema nurga all. Kui taevas on üleni pilves, siis ei esine otsekiirgust üldse. Pilved hajutavad päikesekiired atmosfääri laiali. Selge ilmaga on hajuskiirgus nõrk. Hajuskiired valgustavad meid pilves ilma korral, hajuskiirgus valgustab ka neid kohti, kuhu otsekiirgus ei pääse. Kõige intensiivsem on kiirgus keskkpäeval, so päikese kõrgseisu ajal. 2.Temperatuur meteoroloogilise elemendina Temperatuur ja termomeetrid Meteoroloogilistes nähtustes esineb energia on soojusenergia. Temperatuuri jaotus õhus
ka keskkonnakoormust. Tehnoloogia arengu mõju selgub siis, kui kasvab tehnoloogiate tõhusus ja langeb hind. [3] 1.3. Päikesekiirguse liigid Päikesekiirguse liikideks on: 1) otsene kiirgus - on paralleelsete kiirtena leviv päikesekiirgus, mis jõuab maapinnani siis, kui taevas on pilvitu. Otsekiirgus annab kõige enam energiat, mille maksimaalseks püüdmiseks kasutatakse ka liigutatavaid või päikest järgivaid ajameid. Otsekiirgust esineb 5 Eestis kõige enam saartel ja Põhja-Eestis. Lõuna-Eestis on pilvisust enam ja päikesepaneelide tootlikkus on üldiselt mõnevõrra väiksem; 2) hajuskiirgus - on osa päikesekiirgusest, mis jõuab maapinnani pärast hajumist atmosfääris. Selle hulk sõltub atmosfääri läbipaistvusest, päikese kõrgusest, pilvedest ja albeedost
· Hajutavad osakesed on väikesed (r << l) Aerosoolne hajumine (Mie hajumine) · Hajutavad osakesed suured (r >~ l) Päikesekiirgus on see energia, mida Maa saab päikeselt. Osa kiirgusest Maa peegeldab tagasi kosmosesse, kuid meile nähtamatuks jäävatel suurtel lainepikkustel. Osa kiirgusest neelab ning peegeldab atmosfäär. Hajumine Kui valgus (footonid) läbivad atmosfääri, reageerivad nad sellelt hajudes. Kui valgus atmosfääriga ei reageeri, nimetatakse seda otsekiirguseks. Otsekiirgust ei esine ehk kogu kiirgus on hajunud siis, kui keha varju ei ole võimalik tuvastada. Atmosfääris leiab aset Rayleigh hajumine, mis seletab, miks taevas on sinine ning päikeseloojangud kollakas-punased. Neeldumine Erinevad molekulid neelavad erineva lainepikkusega kiirgust (vt. Spektromeetria). Lühema lainepikkusega kiirgust kui 300 nm neelavad näiteks O2 ja O3 molekulid. Vesi (H2O) neelab näiteks enamus kiirgust lainepikkusega üle 700 nm
annaabi.ee 
