C.i.f. hind (ingl. Cost, insurance, freight) kauba rahvusvaheline tarneklausel, mis väljendab kauba maksumust ning kulutusi, mis on seotud kauba veo ja kindlustamisega importiva maa tollipiirini. Üldise kaubanduse süsteemi (ingl. General trade system) kaubad võetakse arvele, kui nad ületavad tollipiiri. Põhikaubanduse süsteem (ingl. Special trade system) kaubad võetakse arvele, kui nad ületavad sisekäibe ehk vaba ringluse piiri. Otseinvesteeringutena käsitatakse Eesti maksebilansis investeeringuid, millega kaasneb investori oluline osalus, ning mis moodustavad 10% ja enam investeeringuettevõtte aktsia- või osakapitalist. Vastavalt rahvusvahelistele standarditele kajastatakse otseinvesteeringuna ka laenusuhted ja muud rahapaigutused ettevõtte ja temas olulist osalust omavate investorite vahel, kaasa arvatud kaubakrediit. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 56
Rootsi). Kapitaliülekannete konto ülejääk oli esimeses kvartalis 47 mln eurot. Eestisse tehtud kapitaliülekanded koosnesid põhiliselt Euroopa Liidu toetustest valitsemissektorile ja muudele sektoritele infrastruktuuriobjektide rajamiseks. Immateriaalse vara alla kuuluvast CO2 saastekvootide müügist laekus Eestisse 96 mln eurot. Otseinvesteeringute saldo püsis 2011. aasta I kvartalis positiivne ja oli 232 mln eurot. Mitteresidendid tõid otseinvesteeringutena Eestisse 427 mln eurot ja Eesti otseinvesteeringud välismaal kasvasid 195 mln euro võrra. Eestisse tehtud otseinvesteeringute kogumaht suurenes eelmise kvartaliga võrreldes enam kui kolmandiku võrra. Selle aluseks oli eelkõige siinsete otseinvesteeringuettevõtete kasumite kasv ehk arvestuslike tulude reinvesteerimine. 2011. aasta I kvartali reinvesteeritud tulu oli 326 mln eurot ja see moodustas 75% Eestisse tehtud otseinvesteeringute kogusummast
Iga ettevõte töötab teatud rahanduslikus keskkonnas ja reeglina allub selle keskkonna mõjudele. Majanduse üldine seisund sõltub sellest kui efektiivselt raha liigub, s.t kui hästi on korraldatud raha üleminek säästjatelt ehk investoritelt neile, kellele seda ajutiselt täiendavalt vaja läheb ehk kelle eelarve on puudujäägiga (ajutine eelarve defitsiit). Raha liikumise efektiivsuse peab tagama finantsvahenduse asutused ehk pangad. Rahavood võivad liikuda kas otseinvesteeringutena või kaudfinantseeringuna läbi spetsialiseeritud finantsasutust. Kapitali liikumisega tekivad finantsvarad ja kohustused. Finantsvaradeks on rahalised vahendid, teiste ettevõtete aktsiad ja võlakirjad, finantsnõuded. Finantskohustustena tuleb käsitleda ettevõte võlgnevust kreeditoridele ning kohustused tarnijate ja töötajate suhtes. Finantsvarade kohustused tekivad sageli finantsturgudel, kus omavahel saavad kokku ettevõtted, kellel on vahendite
Kui aktsia on viimasel ajal palju tõusnud, siis võib see muutuda ebaatraktiivseks investori jaoks. 1 Ettevõte ja finantsturg Iga ettevõte töötab teatud rahanduslikus keskkonnas ja reeglina allub selle keskkonna mõjudele. Majanduse üldine seisund sõltub sellest kui efektiivselt raha liigub, s.t kui hästi on korraldatud raha üleminek säästjatelt ehk investoritelt neile, kellele seda vaja läheb ehk kellel on ajutine eelarve defitsiit. Rahavood võivad liikuda kas otseinvesteeringutena või kaudfinantseeringuna läbi spetsialiseeritud finantsasutust. Kapitali liikumisega tekivad finantsvarad ja kohustused. Finantsvaradeks on rahalised vahendid, teiste ettevõtete aktsiad ja võlakirjad, finantsnõuded. Finantskohustustena tuleb käsitleda ettevõte võlgnevust kreeditoridele ning kohustused tarnijate ja töötajate suhtes. Finantsvarade kohustused tekivad sageli finantsturgudel, kus omavahel saavad kokku need, kellel on vahendite puudujääk või ülejääk.
annaabi.ee 
