Uku Volke Osalusdemokraatia kas sõnakõlks või tegelikkus? Osalusdemokraatia on esindusdemokraatia vorm milles on ka otsedemokraatiale omaseid jooni. Rahvas küll igapäevaselt riigis võimu ei teosta, kuid demokraatlikult valitud esindus (parlament) peaks iga otsuse tegemisel arvestama rahvastiku selle osaga, keda see otsus otseslt puudutab. Osalusdemokraatia olemasolu Eesti igapäevapoliitikas võib vaadelda mitmelt erinevalt tasandilt hinnang varieerub väga suurtes piirides. Esimene kivi osalusdmokraatliku Eesti kapsaaeda viskab minu arvates Turu-uuringute
tegeleb riigi oluliste küsimuste otsustamisega. Esindusdemokraatiale on tunnuslik, et kuigi esindajad on kodanike poolt valitud, on neil otsustamise puhul vabadus lähtuda oma paremast äranägemisest, kuidas oma valijate huve esindada (http://et.wikipedia.org). Selline demokraatia liik on iseloomulik enamikele tänapäeva demokraatlikele riikidele. (http://et.wikipedia.org). Esindusdemokraatia vastandub otsedemokraatiale, mille puhul rahvas teostab oma võimu otseselt. 2.3 Osalusdemokraatia Osalusdemokraatia püüab tugevdada kodanike ja huvirühmade kaasatust, edendades nende teadmisi, oskusi ja julgust ning luues selleks töötavaid kanaleid. Ka osalusdemokraatia juured on ajaloos, näiteks püüti 20. Sajandi keskpaigas suurendada töötajate motivatsiooni, tehes nad ettevõtete väikeomanikeks ja kaasates organisatsioonisisesesse otsustamisse. Kodanikuosaluse suurendamisel on eri
rohkem informatsiooni ja teadmisi ning seepärast on alust arvata, et otsused tulevad paikapidavamad ja pädevamad. c) Moraal-psühholoogiline asjaolu demokraatia avaldab inimestele positiivset mõju ratsionaalsuses, autonoomsuses ja moraalsuses. Inimeses areneb iseseisvus. Demokraatia innustab inimesi oma endale seisukohale mõtlema. 4. Esitage vähemalt kaks kaalutlust osalusdemokraatia vastu. Osalusdemokraatia on esindusdemokraatia vorm, milles on ka otsedemokraatiale omaseid jooni. Rahvas küll igapäevaselt riigis võimu ei teosta, kuid demokraatlikult valitud esindus peaks iga otsuse tegemisel arvestama rahvastiku selle osaga, keda see otsus otseselt puudutab. ..Inimesed pole eksperdid kõigis valdkondades, on parem kui otsustab inimene, kes saab sellest probleemist aru. Rahvas saab targalt otsustada, kus võiks uue turu avada, kuid näiteks välispoliitilise strateegia või maksuprobleemidega ei saa inimesed nii hästi hakkama. .