elementidest, mis kuuluvad kas hulka A või hulka B, aga mitte mõlemasse korraga. AB={x: (xA ja xB) või (xA ja xB)} Kahe hulga A ja B otsekorrutiseks nimetatakse hulka AxB, mis koosneb kõigist järjestatud paaridest (x,y), kus xA ja yB. AxB={(x,y) : xA ja yB}. Paarides on elementide järjekord oluline. Otsekorrutist AxA nimetatakse hulga A otseruuduks ja tähistatakse A2. Üldiselt, otsekorrutist Ax...xA, kus hulk A esineb n korda, nimetatakse hulga A n-daks otseastmeks ja tähistatakse An. Otsekorrutise omadused: 1. Otsekorrutis tühja hulgaga a. Ax= xA= 2. Distributiivsus a. Ax(BC)=(AxB)(AxC) Ax(BC)=(AxB)(AxC) Ax(BC)=(AxB) (AxC) Funktsioon: Eeskirja f, mis seab hulga A igale elemendile vastavusse hulga B elemendi, nimetatakse funktsiooniks hulgast A hulka B. f:AB Kui funktsioon f seab elemendile xA vastavusse elemendi yB, siis kirjutatakse y=f(x) või
U | (x A) } = { x U | ¬(x A) }. f. Venni diagrammid, tehete algebralised omadus, nende tõestamine ja kontroll https://moodle.ut.ee/mod/resource/view.php?id=78718 lk 5 12 16) a. Hulkade A ja B otsekorrutiseks e. Descartes'i korrutiseks nimetatakse hulka A × B, mille moodustavad kõik järjestatud paarid (a, b), kus a A ja b B: A × B = {(a, b) | a A & b B }. b. Hulga A n-ndaks otseastmeks An nimetatakse otsekorrutist A×...× A, kus A esineb n korda. c. Otsekorrutise omadused. https://moodle.ut.ee/mod/resource/view.php? id=78718 lk 13 15. Funktsioonid ja relatsioonid 17) a. Def. Binaarseks seoseks ehk relatsiooniks hulkade X ja Y elementide vahel nimetatakse nende hulkade otsekorrutise suvalist alamhulka X × Y b. Def. n-aarseks seoseks ehk relatsiooniks hulkade X1, X2,..., Xn elementide
o 6. Sümmeetriline vahe avaldub sümmeetriliselt A ja B suhtes: AΔ B = (A∪ B) (A∩ B] 16. Hulkade otsekorrutis. Otseaste. Otsekorrutise omadused [3, 4, 5] Hulkade otsekorrutis 13 o DEF: Hulkade A ja B otsekorrutiseks e. Descartes’i korrutiseks nimetatakse hulka A × B, mille moodustavad kõik järjestatud paarid (a, b), kus a∈A ja b∈B: A × B = { (a, b) | a∈A & b∈B } Otseaste o DEF: Hulga A n-ndaks otseastmeks An nimetatakse otsekorrutist A × … × A, kus A esineb n korda. Otsekorrutise omadused o Otsekorrutis ei ole kommutatiivne ega assotsiatiivne operatsioon. o Tõestus. Juba üheelemendiliste hulkade puhul koosnevad vastavad otsekorrutised erinevatest elementidest: {1}×{2} ≠ {2}×{1}, sest {1}×{2} = {(1, 2)}, aga {2}×{1} = {(2, 1)}; ({1}×{2})×{3} ≠ {1}×({2}×{3} ), sest ({1}×{2})×{3} = {(1, 2), 3}, aga {1}×({2}×{3} )= {1, (2, 3)}.
2. A × (B C) = (A × B) (A × C); 3. A × (B C) = (A × B) (A × C); 4. (A × B) (C × D) = (A C) × (B D); 5. A × (B C) = (A × B) (A × C) TÕESTUS 2. Kahe hulga otsekorrutise mõiste on lihtsalt üldistatav mis tahes lõplikule arvule hulkadele. Olgu n , siis A 1 × ... × A n={(a1 , ... , an):a1 A 1 , ... , an A n }. A ×... × A n Otsekorrutist tähistatakse An ja nimetatakse hulga A n-daks otseastmeks. 3 Näide: × × = . . 6. LOENG Arvuteooria elemente. Matemaatiline induktsioon Definitsioon Öeldakse, et täisarv a jagab täisarvu b (ja tähistatakse a | b), kui leidub selline täisarv c, et ac = b. Näide: 412 , 3 5 Fakti, et a | b võib tähistada ka kujul b a ehk arv b jagub arvuga a. Lause Olgu a, b ja c täisarvud. Siis 1. a | a 2. Kui a | b ja b | c, siis a | c. 3
annaabi.ee 
