34. Saksamaal arenes maalikunsti kõrval kiiresti graafika, joonistamine. 35. Saksa kunstnikest saavutas graafikas erilise peensuse Albrecht Drürer 36. Saksamaa renessanskunsti suurmeistrid Matthias Grünewald Albrecht Drürer Hans Holbein 37. Madalmaades ja Saksamaal olid väga tugevad gootika traditsioonid.See väljendus selles, et inimesed olid maalidel veidi proportsioonidest väljas. Ehitised olid gootilikult kõrged. Säilisid vastu tänavat seatud otsaviilud ja ärklid. 38. Eestis arenes renessanskunst 16. Saj. 39. Ainuke silmapaistev renessansiarhitektuuri näide Eestis on Mustpeade vennaskonna hoone. 40. Mustpeade vennaskonna hoone fassaadi on loonud Arent Passer ehk poolakas. 41. Memoriaalskulptuur on skulptuur kellegi mälestuseks. 42. Tallinnast pärit maalikunstnik, kes saavutas Euroopas tuntuse portreemaalijana, oli Michel Sittow. 43. Kõrge taseme Eestis renessansajastu tarbekunstis saavutas kullasepakunst.
sammast). Ümbritsev balustraad (rinnatis) on kaetud suurepäraste skulptuuridega. 3) Erechtheion mitmest osast koosnev joonia stiilis ehitis, mille kuulsaim osa on nn karüatiidide koda. Karüatiid on naisekujuline sammas (mehekujuline sammas on atlant) 4) Parthenon akropoli tähtsaim ehitis, täiuslikem dooria stiilis peripteer. 8 x 17 sammast. Arhitektid Iktinos ja Kallikrates. Sees oli kuulus Pheidiase Athena kuju. Friis ja otsaviilud olid kaunistatud skulptuuridega. (Kreeka vallutanud türklased kasutasid Parthenoni 17. sajandil püssirohulaona. Järgijäänud skulptuurid viis inglane lord Elgin 19. sajandil Inglismaale, originaalid praegu Briti Muuseumis). Akropolil seisis Parthenoni ees veel üks Pheidiase valmistatud Athena kuju. 4. sajandil e. Kr., hellenismi ajal levis Kreeka kunst kaugele väljapoole Kreeka piire. Senisest
palju aktimaale, nt ,,Urbino Venus". Samuti Giorgione ,,Puhkav Veenus". 10. Tizian tegutses Veneetsias. Veneetsia koolkonna maalikunstnikud-torkab silma dekoratiivne toredus, peegeldab jõukat elulaadi. Võeti kasutusele õlivärvid, mis sobisid Veneetsia niiske kliimaga. 11. Giorgione maal ,,Äike"-kujutab endast juba maastikumaali eelkäijat. Renessanss Madalmaades, Saksamaal ja Eestis 1. Linnaelamute ehitamisel järgiti endiselt gooti traditsioone-majade kõrged vastu tänavat seatud otsaviilud ja ärklid. 2. Kartuss- hoone raidkivist kaunistus. Enamasti ovaalne kilp, mida ümbritseb nagu rullikeeratud otste ja nurkadega raamistus. 3. Tallinnas- renessanss-stiilis fassaad on Mustpeade vennaskonna majal. 4. Tallinnas- renessanss-stiilis tornikiivrid on Tallinna Raekojal ja oli Pühavaimu kiriku tornikiiver. Hooned on küll gooti stiilis, aga tornikiivrid ehitati uuema moe järgi ümber. 5. Madalmaade maalikoolkond-rajasid vennad Jan van Eyck ja Hubert van Eyck, nt Genti altar. 6
joonte piiramatu ja tihti maitsetu detailide kuhjamisega. Saksamaa arhitektuurist üldiselt Renessanss-arhitektuur puudutas Saksamaad väga vähe.Võrreldes Itaaliaga ja Prantsusmaaga jäävad sakslaste saavutused arhitektuuri alal tugevasti tagaplaanile. Iseseisvat, suurejoonelist monumentaalstiili sakslased renessansiajastul kujundada ei suutnud. Linnaelamute ehitamisel jälgiti gooti traditsioone, seda näitavad majade kõrged vastu tänavat seatus otsaviilud ja ärklid. Saksa renessansiarhitektuurile on võõras püüd fassaadi harmoonilisele kujundamisele ja üksikosade täiuslikule tasakaalustamisele. Saksa renessansistiil on rajatud kiviraiduri tööle - hoone üldilme määrab dekoratiivsete elementide rakendamine. Viimane toimub aga tavaliselt väga ebaloogiliselt ja vähese maitsega. Saksa renessansistiil on sõltuv nii itaalia kui ka madalmaade ja prantsuse arhitektuurist. Ilusamad
annaabi.ee 
