Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1967.a 2012.a Aaspere mõisa moonakatemaja · Aaspere moonakatemaja on ehitatud u 1790.a · Keskmise suurusega krohvitud kivihoone. Kaetud lameda poolkelpkatusega. Fassaadi ülemised väiksed aknad mõjuvad poolkorrusena. Otsaseintes poolkelba all ülemisel korrusel on kolm kaarakent. · Peahoone poolses otsas paiknes algselt suur köök ja panipaik, millest virtin toidupoolise välja andnud. Aaspere mõisa moonakatemaja Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1967.a 2009.a
Katusekalle: 12º Korruste arv: 1 Peatalad: Terasest I- või H-profiil Roovtalad: Terasest Katus: Profiilplekk 6 Kandvad välisseinad: Monoliitsest raudbetoonist (ei kuulu dimensioonimisele) Põrand: Monoliitbetoon (ei kuulu dimensioonimisele) Vundament: Lintvundament (ei kuulu dimensioonimisele) Siseseinad: Puuduvad Trepid: Puuduvad Välisseinte avad: Ainsad avad on uksed otsaseintes mõõtudega b=4 m ja h=3 m Terase andmed (üliõpilase valik) Elastsusmoodul - E=210000 N/mm2 Tugevusklass fy - S355 1.2. Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonile [1]. 1.2.1. Projekteeritud kasutusiga [2]. Projekteeritud tarindite kasutusiga on 50 aastat. 1.2.2. Tagajärgede ja töökindlusklass [2]. Tagajärgede klass: CC1 Töökindlusklass: RC1 1.2.3. Teostusklass ja järelvalve tase [2]. Konstruktsioonide teostusklass: EXC2 Projekteerimise järelvalve tase: DSL1 1
Keevitatud terasest diagonaalsõrestik, kuumtsingitud, tsingi kiht min.70 mikronit. PVC-kate Vastupidav, 900 gr/m2 PVC-kattekihiga polüesterkangas, tüüp PMH 922 PES. Sellise materjali 5 cm laiuse riba tõmbetugevus on 400 kg. Valgustus Standardpakkumine ei sisalda valgustuselemente. Tellides valge kattematerjali katuseks, on 75% päevavalgust hallis garanteeritud. Küte ja ventilatsioon Standardpakkumine ei sisalda kütteelemente ega mehhaanilist ventilatsiooni. Halli otsaseintes on avad normaalse õhutsirkulatsiooni võimaldamiseks. Paigaldus Standardpakkumine ei sisalda paigaldust. Ligikaudne paigaldusaeg: 0,6 inimese töötundi 1 m2 kohta. Mõõdud Halli lae kandekonstruktsioone toodetakse standardpikkustes 10, 12, 15, 18, 20, 24, 30, 36, 40 ja 50 meetrit, muud mõõdud vastavalt tellija vajadusele. Keskosa kõrgus laiusele 10 m: 3,9 5,9 meetrit; laiusele 12 15 m: 4,1 7,5 meetrit; laiusele 18 50 m: 5,9 11,7 meetrit.
välisseintest ja r/b vahelaepaneelidest koosnevatest horisontaalsetest seibidest, mis annavad hoonele suure jäikuse ja vundamentidest. Välisseinte paksus oli 230,250,280 ja 300mm: välimine r/b plaat 50;60 mm. Soojustus 110 või 125mm. Sisemine kandev r/b plaat sõltuvalt hoone kõrgusest:75;80;125;130mm. Betoonimark 150...200. 44. Mida on vaja uurida vanade paneelhoonete juures? Vaadata üle võimalikud katusete läbijooksud. Uurida korteristes niiskuskahjustusi(otsaseintes, nurkades +hallitus kohad välja selgitada). Sarruse korrosiooni välispiiretes (rõdu servad) ja niisked kohad. Välispaneelide välisplaatides olevad praod. Külmakahjustused. Otsaseinte väljanihkumist. 45. Paneelelamute välisseinte sagedamini esinevad vead Soojapidavus ei vasta nõuetele, betooni karboniseerumine ja sarruse roostetamine, paneeli välisplaadi eraldumine siduvate rangide lahtirebenemise tõttu, pragunemine(roostetavate
välisseintest ja r/b vahelaepaneelidest koosnevatest horisontaalsetest seibidest, mis annavad hoonele suure jäikuse ja vundamentidest. Välisseinte paksus oli 230,250,280 ja 300mm: välimine r/b plaat 50;60 mm. Soojustus 110 või 125mm. Sisemine kandev r/b plaat sõltuvalt hoone kõrgusest:75;80;125;130mm. Betoonimark 150...200. 42. Mida on vaja uurida vanade paneelhoonete juures? Vaadata üle võimalikud katusete läbijooksud. Uurida korteristes niiskuskahjustusi(otsaseintes, nurkades +hallitus kohad välja selgitada). Sarruse korrosiooni välispiiretes (rõdu servad) ja niisked kohad. Välispaneelide välisplaatides olevad praod. Külmakahjustused. Otsaseinte väljanihkumist. 43. Paneelelamute välisseinte sagedamini esinevad vead Soojapidavus ei vasta nõuetele, betooni karboniseerumine ja sarruse roostetamine, paneeli välisplaadi eraldumine siduvate rangide lahtirebenemise tõttu,
vaatluskäikudel kujunenud üldmuljes kui ka statistikas. Katuste soojustus paiknes peamiselt pööningu vahelael, kuna algselt ei olnud planeeritud katusealust eluruumidena kasutusse võtta. Puust taladega laed all- ja pealpool eluruume pidid olema mustalagedega ja soojustpidava vahetäitega. Soojustpidav vahetäide pidid olema tulekindlatel vahelagedel (nõue ei olnud kehtiv suvemajade kohta) RT 43 – 1937, art. 386. Aknad pööningu valgustuseks paiknesid põhiliselt otsaseintes (peamiselt viilkatuse korral) või katuseuukides / vintskappides (peamiselt kelpkatuse korral). 41 2.3.2 Katuste olukord ja põhilised puudused Katuste põhilised tehnilised puudused olid katusekatte ebatihedusest tingitud vee lekked. Selle peamiseks põhjuseks oli katusekatte kvaliteedist ja vanusest tingitud amortisatsioon. Põhilised lekked on liidete ja neelukodade juures. Eterniitplaadid ja katusekivid (vt. Joonis 2
annaabi.ee 
