välimine r/b plaat 50;60 mm. Soojustus 110 või 125mm. Sisemine kandev r/b plaat sõltuvalt hoone kõrgusest:75;80;125;130mm. Betoonimark 150...200. 44. Mida on vaja uurida vanade paneelhoonete juures? Vaadata üle võimalikud katusete läbijooksud. Uurida korteristes niiskuskahjustusi(otsaseintes, nurkades +hallitus kohad välja selgitada). Sarruse korrosiooni välispiiretes (rõdu servad) ja niisked kohad. Välispaneelide välisplaatides olevad praod. Külmakahjustused. Otsaseinte väljanihkumist. 45. Paneelelamute välisseinte sagedamini esinevad vead Soojapidavus ei vasta nõuetele, betooni karboniseerumine ja sarruse roostetamine, paneeli välisplaadi eraldumine siduvate rangide lahtirebenemise tõttu, pragunemine(roostetavate terasvarraste suunas, jäikade kinnituste ümbruses), lõhenemine(kinnituskohtade kõrval, äärealadel, roostetavate teraste kohal kus teras on pinna lähedal). 46. Paneelelamute välispiirete lisasoojustamine
Soojustus 110 või 125mm. Sisemine kandev r/b plaat sõltuvalt hoone kõrgusest:75;80;125;130mm. Betoonimark 150...200. 42. Mida on vaja uurida vanade paneelhoonete juures? Vaadata üle võimalikud katusete läbijooksud. Uurida korteristes niiskuskahjustusi(otsaseintes, nurkades +hallitus kohad välja selgitada). Sarruse korrosiooni välispiiretes (rõdu servad) ja niisked kohad. Välispaneelide välisplaatides olevad praod. Külmakahjustused. Otsaseinte väljanihkumist. 43. Paneelelamute välisseinte sagedamini esinevad vead Soojapidavus ei vasta nõuetele, betooni karboniseerumine ja sarruse roostetamine, paneeli välisplaadi eraldumine siduvate rangide lahtirebenemise tõttu, pragunemine(roostetavate terasvarraste suunas, jäikade kinnituste ümbruses), lõhenemine(kinnituskohtade kõrval, äärealadel, roostetavate teraste kohal kus teras on pinna lähedal). 44. Paneelelamute välispiirete lisasoojustamine
reguleerida jahedama ruumi järgi, mistõttu suur osa ruume elamus saavad üle köetud põhjustades ülemäärase küttekulu. Kui püüda järjestada veel tähtsuse järgi hoone renoveerimise operatsioone, siis eramu puhul tuleks kindlasti soojustada välisseinad. Korruselamute puhul on see sobiv vaid akendeta otsaseinte puhul. Paljude akendega külgpindade soojustamine on märgatavalt keerukam töö. Pealegi jäävad akende ümbrusesse ikkagi külmasillad. Küll aga tuleb kõne alla korruselamute puhul akende vahetamine soojuspidavamate vastu või vanade renoveerimine. Nii näiteks võib vana korralikust
meeles pidada, et hoone piirded, küttesüsteem ja ventilatsioon moodustavad ühtse terviku. Ehituskonstruktsioonid Hoone energiatarbe analüüs. Paigaldada soojussõlmed ja soojamõõturid. Energiakulu mõõtühikuks kWh/m2 kohta aastas. Välisseinte üld- ja soojustehniline iseloomustus. Korrusmajad vajavad lisasoojustamist. Sobilikud materjalid – mineraalvillplaadid või mullpolüstüreen-plaadid 70-120 mm paksusega. Korruselamutel on see sobilik akendeta otsaseinte puhul. Fassaadil aga akende renoveerimine. Katuste ja katuslagede soojustehniline hinnang. Meie kliimas on esiteks vaja tagada vettpidav katus koos hästi toimiva vee- eemaldus süsteemiga. Lamekatused vajavad lisasoojustamist. Vanale katusekattele uue kihi pealekleepimine on ajutine hädaabinõu. Uue kaldkatuse ehitamine on üks optimaalseim lahendus. Lisasoojustuse tegemise tasuvus aeg jääb alla 10 aasta. Ruumide sisekliima. Eesti sisekliima normideks on
annaabi.ee 
