4 Ajalugu Kurling ehk jääkeegel on tõonäoliselt pärit sotimaalt. Seda seetõttu, et sealt on pärit tänaseni säilinud 16.sajandist pärit keeglikivid. Selle ala esimene klubi asutati 1838. aastal Edinburgh'is. Enne 1842. aastat kandis klubi nimetust Grand Caledonian Curling Club, seejärel Royal Caledonian Curling Club. otlased tegid mängu tuntuks kogu maailmas. Kanadas asutati esimene jääkeegli klubi 1807. aastal. Kanada meistrivõistlusi peetakse alates 1927. aastast ja need on tänapäevani maailma hinnatuim selle ala jõuproov. USA-s loodi esimene klubi 1832. aastal Detroidis. Esimene rahvusvaheline mat peeti 1884. aastal USA ja Kanada vahel. Sajandivahetusel levis mäng ka veitsi ja mujale Lääne-Euroopasse. Praegu on selle spordiala klubisid paljudes Euroopa riikides.
ajad aga välja tulla. Rahvaarv hakkas kasvama a) loomuliku juurdekasvu tõttu b) uusasukate saabumisega Võõrastest asus Eestisse 1. Vene talupoegi- ka käsitöölised, kaupmehed, kalurid, Ida-Eestis. 2. Soomlaseid- Virumaa, Harjumaa, Põltsamaa ja Tartumaa; koondusid omaette küladesse. 3. Lätlaseid- Valga ümbrus 4. Muud rahvused- poolakad, sakslased, rootslased, leedulased, ungarlased, hollandlased, šotlased. Kokku elas eestis u 10 võõrrahvaliikmeid. Enamik neist sulandus eestlaste hulka ja võttis üle meie keele ja kombed. Kuigi 1656-1658 toimunud Vene-Rootsi sõda ja 1657. a. katk tõid rahvaarvule tagasilööke, siis 1695.aastaks oli Eestis üle 350 000 inimese. 3) Kindralkuberneri ülesanded Kubermange valitsesid 2 kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias. Kindralkubernerid: 1. Kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge. 2
Lõplikult liideti Eesti- ja Liivimaa Venemaaga Põhjasõja lõpus 1721. aastal. Migratsioon- iseloomulik oli sisemigratsioon - asuti tihedama asustusega aladelt hõredama asusutsega paikadesse. Selline ümberasumine võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid. Rohkesti asus Eesti aladel ka vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmeh ija kalureid. Samuti ka soomlasi, kes pagesi kohustusliku sõjaväeteenistuse eest. Lõuna- Eestis asus rohkesti lätlasi. Lisaks veel hollandlased, šotlased, ungarlased, leedulased jt. Sisserännanud inimesed eestistusid ning nede side päritolumaaga jäi nõrgaks. 6) VÕRRELGE EESTI LINNADE ARENGUT ROOTSI AJAL. TOO VÄLJA 3 MUUTUST Narval toimus majanduslik õitseng. Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimalusi üksnes sadamalinnadele. Väiksemad sisemaa linnad ei suutnud enam konkurentsis püsida. Väljaveosadamatena omasid väiksemat tähtsust Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare. Riigivõim hakkas