sellele lisaks käidi kohapeal vaatlemas 78 hambaraviasutust. Veebipõhise küsimustiku vastused ning vaatlustoimingute protokollid kinnitavad, et üldine tase nii käte hügieeni ja nakkustõrje, kui ka meditsiiniseadmetele kehtestatud nõuete täitmise osas on kõikides hambaraviasutustes sarnaselt heal tasemel. Meditsiiniseadmete hooldus on teostatud ja dokumenteeritud 82% küsimustikule vastanud ning vaatlustoimingutes osalenud hambaraviteenuse osutajatest. Meditsiiniseadmete märgistus oli nõuetekohane veidi väiksemal hulgal ettevõtetel, täpsemalt 54% (küsimustik) ja 64% (vaatlustoiming), kuid seda saab seletada asjaoluga, et Eestis on veel kasutusel seadmeid, mis soetati enne Euroopa Liiduga liitumist, ehk ajal, mil siinsel turul liikusid vabalt ka CE märgistuseta tooted. Oodatust madalamal tasemel oli erialase koolitusnõude täitmine, kuid tervishoiuteenuse osutajaid, kes end aasta jooksul üldse ei täiendaks on üksikuid
eesti.ee) 12 Digilugu ehk digitaalne terviselugu on üks osa e-tervisest. See hõlmab kogu riigi tervisesüsteemi, mis ühendab terviseasutuste infosüsteeme. Sinna peaksid olema koondunud tervishoiutöötajate poolt esitatud ravidokumendid patsientide kohta, et need oleksid nähtavad teistele raviasutustele. See nõue on 2008. aastal seadusega kehtestatud, kuid see pole veel kavandatud kujul käivitunud, kuna süsteemi ei esitata kõiki vajalikke andmeid. Näiteks 92% eriarstiabi osutajatest, mis hõlmab ka haiglaid, ei esitanud 2012. aastal süsteemi vajalikke andmeid ja need, kes esitasid, tegid seda kesiselt. Kui digilukku ei esitata piisavalt vajalikke andmeid, siis ei ole seda süsteemi võimalik kasutada igapäevases ravitöös. Kuigi 2013. aastal suurenes andmete sisestamise arv, on e-tervises vaadeldavate andmete vaatamise hulk väike.13 Digiregistratuur on e-tervise projektidest kõige halvemas seisus. Nagu ka teised projektid,
Tegu on tsentraalse meditsiiniklassifikaatorite ja –standardite avaldamise keskkonnaga, mida haldab Eesti E-tervise Sihtasutus. 7.1. ISO OID standard Eesti tervishoius minnakse järk- järgult üle digitaalsete dokumentide kasutamisele ning seetõttu tuleb kõik dokumentides kasutatavad objektid üheselt defineerida ja identifitseerida. Eesti tervishoiuressursside (alates meditsiinitöötajatest, tervishoiuteenuse osutajatest, tervishoius kasutatavatest loenditest lõpetades kasutatava tarkvara ja meditsiiniseadmetega) kirjeldamiseks kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud ISO OID süsteemi. Eesti E-tervise Sihtasutus, kelle ülesanne on koordineerida tervishoiu infosüsteemide arendamist ja standardimist, kaardistab kogu Eesti tervishoiu ressursi ehk kõigile objektidele luuakse unikaalne numbrikombinatsioon ehk OID (Object ID).
alusel teenuseid saanud. Sotsiaalministri vastus: Oleme teadlikud olukorrast, et sageli ei saa ja samas ka ei soovi isikud, kellele on rehabilitatsiooniplaan koostatud, neile soovitatud teenuseid plaani kehtivusaja jooksul. Selleks et olukorda parandada, oleme koostöös Sotsiaalkindlustusametiga püüdnud reguleerida teenuse taotlejate järjekordasid, teavitades isikuid neile sobivatest teenuse osutajatest ning jagades informatsiooni lühemate järjekordade kohta. Kuna inimesel on õigus valida teenuse osutajat, siis paraku on teenuse taotlejad sageli nõus ootama ühe konkreetse teenuse osutaja juurde pikemat aega ja sellega seoses lõpeb ka plaani kehtivusaeg. Edaspidi püüame analüüsida, miks paljud isikud, kellele on plaan koostatud, pole plaani alusel teenuseid saanud. Selleks on ESF raames planeeritud ka uuringute läbiviimine teenuse osutajate ja teenuse saajate hulgas.
annaabi.ee 
