meeleorganid kui eelmise nivoo süsteemidel. 7. tase - inimese tase. Inimene kui keerukas isekohanev süsteem. Inimesel on kõrge tasemega mälu ning mõtlemis- ja tundesüsteem. Inimene on võimeline ise ennast tunnetada. 8. tase - sotsiaalsed organisatsioonid. Elemendiks on siin mitte inimene ise vaid tema roll ühiskonnas. Siia kuulub ka riik kui süsteem. Määramatu info (MI) Informatsiooni nimetatakse määramatuks siis, kui objekti kohta puudub täpne konkreetne info või täpne tõenäosuslik info, vaid on teada ainult intervallid nende kohta. MDI on ette nähtud nende objektide kirjeldamiseks, mille kohta puudub piisavalt täpne deterministlik info, kuid on teada intervallid, kus konkreetne DI asub. Intervallis määramatu info määrab täpselt kindlaks objekt võimalike väärtuste piirkonna või intervalli, kuid täpne väärtus selle piirkonna sees jääb määramatuks. Ebamäärane info Ebamäärane ehk sume info on ette nähtud sellise info kirjeldamiseks kui ka teate
UURIMISMEETODID Reliaabus-kas meetod on korratav,kas uurimuse tulemused peavad paika Valiidsus-kui usaldusväärsed tulemused on uurimisküsimus või hüpotees: Falsifitseeritavus Operatiivne definitsioon Näiteks: Kiirus tähendab seda, millise ajaga lahendab laps ülesande Andmete kogumine peab olema süstemaatiline Muidu:valivus, isiklikud kogemused, kinnituse otsimine ehk usaldusväärsus kannatab Anektdootlikud tõendid ehk ebatüüpilised juhtumid Valim: Populatsioon Valim Tõenäosuslik või mittetõenäosuslik valim Mis võivad tulemusi mõjutada`? Ootuste vihjed Topeltpime uuring Põhjalikkus: Kirjeldav ja järeldav statistika Seotus (nt korrelatsioon, kaks muutujat omavahel seotud)või põhjuslikkuse(ühe muutuja muutmine mõjustab teist muutujat) Vaatlus meetod Enese vs teiste strukteerimata pool-stuktrureeritud struktrureeritud Loomulik vs labor
nähtused, sündmused, mis väite vastu räägivad ja alusetuks muudavad 2) Võetakse kriitika alla argumendid, mis on esitatud väite tõestusel 3) Näidatakse, et esitatud argumendid on küll tõesed, kuid nendest ei tulene, ei järeldu tõestatav väide 4) Tõestatakse iseseisvalt uus väide, mis on ümberlükatava väitega vastuolus või välistab selle 5) Tõestatakse ümberlükatava väite enda väärus 21. Tõenäosuslik ja statistiline mõtlemine. Statistiline mõtlemine tähendab oskust näha tunnuste jaotust nende jaotusseaduste ja sõltuvuse näitarvude järgi ning teha sellest praktilisi järeldusi. Näiteks hinnata, missugused väärtuste kombinatsioonid on nende tunnuste puhul võimalikud ja missugused ebareaalsed. Tõenäosuslik mõtlemine- mõtlemisviis, kus ei saa kindel olla, et mingi väide on 100% tõene; kasutusele tuleb tõenäosus. 22. Reductio ad absurdum.
annaabi.ee 
