NSV Liidu keskvalitsus ähvardas Eestit separatistliku tegevuse eest majandusblokaadi ja eriolukorra kehtestamisega. Mõiste: separatism- eraldumispüüe. Olukorda hakkas omakorda pingestama majanduslangus kogu NSV Liidus, kaasa arvatud ka Eestis: - kasvasid hinnad ja inflatsioon - peaaegu kõigest oli pidev puudus (defitsiit); poodides olid ülipikad sabad - kroonilise rahapuuduse tõttu olid pensionid, stipendiumid ja palgad sageli pikka aega välja maksmata - kehtima hakkasid igasugused ostutalongid defitsiitsetele kaupadele jne. 1991 märts- Balti liiduvabariikides toimus referendum iseseisvuse küsimuses: selle referendumiga ennetati Moskva soovi läbi viia NSV Liidu koospüsimist käsitlev rahvaküsitlus. Referendumil osalenutest toetas lõviosa (77,8%) Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist ning seega välistasid referendumi tulemused ka igasugused läbirääkimised keskvõimudega liidulepingu üle. 3. Omariikluse taastamine: 1991 aasta 19.-21
tegevuse eest majandusblokaadi ja eriolukorra kehtestamisega. · Olukorda hakkas omakorda pingestama majanduslangus kogu NSV Liidus, kaasa arvatud ka Eestis: kasvas inflatsioon; hinnad kasvasid; peaaegu kõigest oli pidev puudus (defitsiit); poodides olid ülipikad sabad; kroonilise rahapuuduse tõttu olid pensionid, stipendiumid ja palgad sageli pikka aega välja maksmata; kehtima hakkasid igasugused ostutalongid jne. · 1991.a. 3.märts- Balti liiduvabariikides toimub referendum iseseisvuse küsimuses: selle referendumiga ennetati Moskva soovi läbi viia NSV Liidu koospüsimist käsitlev rahvaküsitlus. Referendumil osalenutest toetas lõviosa (77,8%) Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist ning välistas seega ka igasugused läbirääkimised keskvõimudega liidulepingu üle. · 1991.a. 19.-21.august- NSV Liidus toimub nn. augustiputs: riigipöördekatse millega
aastal 35%. Kroon seoti Inglise naela kursiga 1 GBP = 18,35 EKR. See suhe säilis praktiliselt stabiilsena kuni iseseisvusaja lõpuni. Kroonid ja kroonihoiused vahetati 1940. aastal rubladeks kursiga 1 kroon = 1,25 rbl (Eesti majandus 90 2009). 1.2 Eesti kroon aastast 1992 1.1 Inflatsioon ja sularahakriis Eesti majanduslik olukord oli 1990. aastate alguses vilets. 1992. aasta majandusnäitajad olid kehvad. Igapäevaelus tunti puudust peaaegu kõigest. Kasutusele võeti ostutalongid, eelisjärjekorrad ja veel muid võtteid aga see ei toonud abi. Kriisi põhjuseks oli hüperinflatsioon, nõukogude jaotus ja veondussüsteemi kokkuvarisemine. Majanduslanguse peatamine oli vajalik ja selle lahendamiseks mitmeid viise. Et saada jagu hüperinflatsioonist, oli vaja stabiilset raha. Rubla aga seda ei pakkunud. Oli vaja oma raha, mis aitaks kriisist välja tulla (7: 44-47). 1.2 Rahareformi Komitee 1991. a
tegevuse eest majandusblokaadi ja eriolukorra kehtestamisega. · Olukorda hakkas omakorda pingestama majanduslangus kogu NSV Liidus, kaasa arvatud ka Eestis: kasvas inflatsioon; hinnad kasvasid; peaaegu kõigest oli pidev puudus (defitsiit); poodides olid ülipikad sabad; kroonilise rahapuuduse tõttu olid pensionid, stipendiumid ja palgad sageli pikka aega välja maksmata; kehtima hakkasid igasugused ostutalongid jne. · 1991.a. märts- Balti liiduvabariikides toimub referendum iseseisvuse küsimuses: selle referendumiga ennetati Moskva soovi läbi viia NSV Liidu koospüsimist käsitlev rahvaküsitlus. Referendumil osalenutest toetas lõviosa (77,8%) Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist ning välistas seega ka igasugused läbirääkimised keskvõimudega liidulepingu üle. · 1991.a. 19.-21.august- NSV Liidus toimub nn. augustiputs: riigipöördekatse millega
annaabi.ee 
