Esiteks, müüjad peavad püüdma välistada mitterahuolufaktoreid (nt. toote mittetundmine, halb teenindus). Kuigi need ei vii ostmisele, võivad nad siiski ostu takistada. Teiseks, tootjad peavad teadma, millest moodustuvad rahulolufaktorid, ja neid oma toodetega pakkuma. Vajadused võivad teatavasti olla ratsionaalse (utilitaarse) või emotsionaalse (hedonistliku) iseloomuga ja samamoodi saab liigitada ka motiive. Ratsionaalsete ostumotiivide korral antakse hinnang tavaliselt toote funktsionaalsetele omadustele. Hinnatavateks suurusteks võivad olla ökonoomsus (aja, raha, energia jms. kokkuhoid), töökindlus, universaalsus, sobivus varem ostetuga jne. Emotsionaalsete motiivide korral, vastupidi, on tegemist tunnete, soovide ja hoiakutega. Neid on inimestel sageli raskem seletada kui ratsionaalseid motiive. Siin opereeritakse selliste motiividega nagu prestiizikus, teistest üleolek, ilu,
.( Bachmann, 1994:25) Keskseks küsimuseks reklaami psühholoogiliselt pädeval ülesehitusel on tarbija ostumotivatsiooni (tarbimismotivatsiooni) mõistmine. Millest ja kuidas sõltub inimese käitumine valikusituatsioonis? Millised on seosed isiksuseomaduste ja eelistuste vahel? Millised on need tarbed ja vajadused, mille baasil tekib ostusoov? Milline on ostusoovi tekkemehhanism? Kaheks peamiseks strateegiliseks võtteks on olemasolevate motiivide ärakasutamine ning uute ostumotiivide loomine. Reklaamis kujutatu viitab teatud vajaduse rahuldamise võimalusele ja teeb seda tinglikuks, kujutavas, modelleerivas vormis. Tihtipeale on sellise viite või vihje vastuvõtt tarbija poolt intuitiivne, alateadlik. Teinekord aga esitatakse apellatsioon otseselt, selgesti sõnastatult, tarbija teadvusele suunatuna. Nii või teisiti aga loob reklaam mingi kujutluse pakutavast kaubast (teenusest), mingid tundmused (suhtumise). ( Priimägi 1989:24)
Esiteks, müüjad peavad püüdma välistada mitterahuolufaktoreid (nt. toote mittetundmine, halb teenindus, ebasõbralik kaubanduskeskkond). Kuigi need ei vii ostmisele, võivad nad siiski ostu takistada. Teiseks, tootjad peavad teadma, millest moodustuvad rahulolufaktorid, ja neid oma toodetega pakkuma. Lõpetuseks märgime, et vajadused võivad teatavasti olla ratsionaalse (utilitaarse) või emotsionaalse (hedonistliku) iseloomuga ja samamoodi saab liigitada ka motiive. Ratsionaalsete ostumotiivide korral antakse hinnang tavaliselt toote funktsionaalsetele omadustele. Hinnatavateks suurusteks võivad olla ökonoomsus (aja, raha, energia jms. kokkuhoid), töökindlus, universaalsus, sobivus varem ostetuga jne. Emotsionaalsete motiivide korral, vastupidi, on tegemist tunnete, soovide ja hoiakutega. Neid on inimestel sageli raskem seletada kui ratsionaalseid motiive. Siin opereeritakse selliste motiividega nagu prestiižikus, teistest üleolek, ilu, armsus, seksikus jne. Kui toote