Valuutakursi võib väljendada kas otseselt või kaudselt. Esimene neist näitab, kui palju raha on vaja välisriigi valuuta jaoks. Kaudne noteering aga näitab, kui palju välisvaluutat on vaja ühe ühiku koduvaluuta ostmiseks. Kui toimub valuutavahetus, siis pangad annavad kaks noteeringut. Üks neist on valuuta ostukurss ja teine on valuuta müügikurss. Ei ole oluline kas kasutatakse otsest või kaudset noteeringut, aga madalam kurss nimetatakse alati ostukursiks ja kõrgemat müügikursiks. Kursivahe sõltub sellest kui aktiivne ja stabiilne on turg. Riskikursiks nimetatakse valuutakurssi, mis on leitud kahe teise valuutakursi järgi. 10 Tabel 1. Valuutakursid 08.05.2014 22:30 seisuga. Hetkekurss- Valuutakurss, millega samal päeval ostetakse ja müüakse valuutat. Tähtajakurss- Selle kursiga sooritatakse etteostu (müügi)tehing.
Intressimäära väljendatakse protsentides teatud ajaperioodi kohta. 11. Valuutakursid ja seosed nende vahel, ristkursid Valuutakursiks nimetatakse ühe valuuta hinda teises valuutas. Valuutavahetustehingutes annavad pangad kaks noteeringut: ostu- ja müügikursi. Olenemata sellest, kas kasutatakse otsest või kaudset noteeringut, nimetatakse madalamat kurssi alati ostukursiks ning kõrgemat müügikursiks. Ostu- ja müügikursi vahet nimetatakse kursivaheks ehk spreadiks Ristkurss valuutakurss, mis on leitud kahe teise valuutakursi järgi. 1 = 1,1129 USD 1 = 64,5335 RUB 1 = 0,8536 GBP Brent oil = 52,61$ 12. Pariteetsustingimused (ostujõu, intressimäärade kaetud ja katmata) Pariteetsus võrdsuse (samaväärsuse) situatsioon. Pariteetsus võib esineda erinevas
Kaudne noteering on kui ühe euro eest tuleb maksta 1.3 dollarit. Eestis tegutsevad pangad noteerivad valuutasid tavaliselt otse ja kaudset noteerimist kasutatakse SRÜ riikide suhtes. Otsene noteerimine on levinud ka mandri- euroopas seevastu inglise pangad eelistavad kaudset noteerimist. Valuutavahetuses annavad pangad kaks noteeringud valuuta ostu- ja müügikursi, olenemata sellest, kas kasutatakse otse või kadset noteerimist nimetatakse madalamat kurssi alati ostukursiks ning kõrgemat müügikursiks. Ostu ja müügikursi vahet nimetatakse kursivaheks e. spreadiks. Kasutatakse veel ristkurssi, mis leitakse kahe erineva välisvaluuta kursi järgi. Hetketehingute kõrval kasutatakse sageli teistsuguseid valuutatehinguid, kuis valuutat ostetakse ja müüakse varem kindlaks määratud kursi järgi. Seega noteerivad pangad valuutade hetke ja tähtajakursse. Hetke ehk spotkursiks nimetatakse valuutakurssi, millega antud päeval antud valuutaga kaubeldakse
annaabi.ee 
