ostujuht", mis on säästvat ja eetilist tarbimist tutvustava kalendermärkmik. Kuid majanduslik toetus muudaks selliseid projekte veel laiahaardelisemaks ja tõhusamaks. 6. Keskkonnakaitse ja jäätmekäitlus kohustuslikuks õppeaineks põhikoolis ja gümnaasiumis! Enamus inimesed ei süvene sellesesse, kui oluline on korrapärane jäätmekäitlus ja looduse hoidmine, see muudaks inimesi kindlasti teadlikumaks ja hoolivamaks oma elukeskkonna suhtes. 7. Ostukeskustesse trenazöörid, kus inimene saab ise elektrit genereerida trenazööri kasutades! Arvan, et see tõstaks väga tõhusalt inimeste teadlikkust ning õhutaks neid vähem elektrit raiskama, mis teoorias peaks pikendama maavarade otsalõppemist. Sellised väikesed märkused inimestele igapäevaelus muudaksid ühiskonda öko-sõbralikumaks! 8. Keskkonnakaitselise riskianalüüsi tõhustamine Eestis. Välismaal tehakse suurte projektide puhul nt
struktuuri, väheneb esmatarbekaupade pakkumine suurele elanikkonna grupile, kellele pole oma autot (lapsed- ja noorukid (puudub autojuhtimise õigus), vanemad inimesed (väike pension), madalapalgalised (puudub auto või raha bensiini ostmiseks), osad üksikvanemad). Kohalikud keskused kaotavad nii era- kui avaliku sektori tähtsad teenindusfunktsioonid (postiteenus, pank, valla/linna ametnike vastuvõtukohad kolivad ostukeskustesse) ja halveneb üldine miljöö, sest ei teha investeeringuid kesklinnamiljöösse. 2. Laiemas plaanis suurendab autotranspordil baseeruv ostukeskus suurenenud liikluse ja energiakasutuse läbi õhusaastatust, mürataset ja liiklusõnnetuste arvu. Väheneb võimalus arendada ühistransporti ja elamuehitust kooskõlas, sest pole selge, milliseid ostukeskusi uute elamupiirkondade elanikud kasutaksid. 3. Kaubanduskeskusega seotud liiklus võib koormata üle kohalikud peateed ja -tänavad, ning
Nende kasutusele vøtt vähendas küll tôötajate koormust. Peagi lisandusid sularaha automaadid ja peamine põhjus selles et sukaraha väljavõtmine moodustas suurema osa klienditeeninduse mahust. Hiljem lisanduvad neile ka teised automaadid millega sai ka makseid sooritada. Järkjärgult hakatakse atm paigutama ka teistesse mkohtadesse, eelkõige kaubanduskeskustesse ja muudesse käidavatesse kohtadesse. Sageli nõutsid atmi paigutamist ostukeskustesse keskused ise. Suhteliselt kiiresti saadi aru et atm-e pole mõtet siduda otseselt pangakontori kui müügiakanaliga, vaid ta kujutab endast iseseisvat müügikanalit. Selgusele jöuti kuna kliendid kes hakkasid üha enam kasutama atm-e loobusid praktiliselt kontori teenustest. Atm-ide kasutusele vøtt tekutas aga pankadele probleemi kliendiga suhtlemisel kuna kliendid ei külastanud enam kontoreid nii palju kui varem. Kümmekond a tagasi tekkis atmi kasutamisel veel üks uus suund