Seitsmevõistlus Algus oli muljetavaldav: 100 m tõkkesprindis sündis isiklik rekord 13,44, tuleva aasta Helsingi EMi norm jäi vaid üheksa sajandiku kaugusele. Kõrgust hüppas ta 1.74, kuuli tõukas 11.46 ja 200 meetrit läbis 24,39ga. "200 m jooksust on kahju. Jälle oli vastutuul no mis sa teed?" laiutas tänavu sel distantsil ikka ja jälle tuulega võidelnud Sadeiko käsi. Kõige rohkem läks punkte kaotsi kuulitõukes, sest Ostravas sai ta kirja 12.35. "Ei oskagi kommenteerida. Lihtsalt ei jõudnud tõugata. Jõuetu olin!" tõdes hiljuti kerge haiguse läbi põdenud piiga. Eesti esiseitsmevõistleja Grit Sadeiko katkestas kahe päeva jooksul teravaid elamusi pakkunud kergejõustiku MMi seitsmevõistluse viimasel alal 800 meetri jooksus säärekrampide tõttu. Enne viimast ala 5190 punktiga 18. kohal asunud Sadeiko jättis jooksu pooleli teisel ringil ligikaudu 300 meetrit enne finisit.
teha. Ta tõdes, et tõepoolest oli seda liiga palju tahetud. Ta oli kurb. Ta ei suutnud meenutada, millal viimati tundis ta end täielikult tervena ning suutis hüpata ilma valu tundmata. Ta tahtis ette valmistuda 2011nda suve hooajaks, sest teadis, et see on viimae aasta, kus ta alla 23- aastaste kategoorias võistelda saab. Mitmete keeruliste seikadega suutis ta koguda täis pääasu Euroopa U23 Meistrivõistlustele Ostravas. Ta tegi uskumatuid asju. Pärast nii pikka pausi täis ravikuure ja valu, ei võitnud ta mitte ainult esimest kohta vaid ka tegi uue isikliku rekordi tulemusele 2.30! Ta oli kindel, et see oli tema võimalus pääseda Maailma meistrivõistlustele. Ukraina tiimi peatreener pani ta dilemma ette, et kui ta tahab minna Daegu meistrivõistlustele peab ta võitma rahvuslikut meistrivõistlused. Ja Bondarenko tegigi seda. Ta hüppas 2.28 meetrit Donetskis 4ndal augustil
EMi 5. koht *NSV Liidu rekord 94.20 *Eesti parim sportlane 1982, 1983 ja 1986, parim treener 2005 4.2.3 ANDRUS VÄRNIK Andrus Värnik sündis 27. Septembril 1977 Antslas. Andrus Värnik alustas treeninguid 14aastaselt oma vanema venna eeskujul. Vennale alla jäämine sundis Värnikut rohkem pingutama ning trennis rassima. Raske töö kandis vilja ning 22aastaselt saadeti ta Sydney olümpiale, kus saavutas 15. koha tulemusega 81.34 Kaks aastat möödus ning Andrus Värnik püstitas Ostravas Eesti rekordi 85.47. 2003. aastal tabas Värnikut aga tagasilöök ning Värnikul tekkisid rakused isegi 70 meetri joone ületamisega. Siis kohtus ta aga endise odaviskaja Heino Puustega, kellest sai tema medalivõitude peaarhitekt. Möödus vaid nädal nende koostööst ja Värnik ületas MMi normi 81.20 ning üheksa päeva hiljem püstitas Eesti rekordi 87.83, mis püsib tänaseni. Möödus veel kaks nädalat ning Pariisi MM'l viskas Värniku 85.17, millega võitis hõbemedali. 2005
annaabi.ee 
