alla) 323-30 eKr naine Vana-Kreekas Alfabeet - tähestik Draama - tõsise konflikti ja Polis tüüpiline Kreeka linnriik elulise sündmustikuga näidend Akropol - kaljunukile rajatud Tragöödia traagilise, kurva kindlus, mille jalamil paiknes linn lõpuga näidend Agoraa - koosoleku- ja turuplats, Komöödia lõbus näidend, pilke- linnasüda või naljamäng Ostrakism (ostrakon) - Lüüra Vana-Kreeka keelpill Faalanks Vana-Kreeka sõjaväe Rapsood Vana-Kreeka jalavägi rändlaulik,kes polnud ise laulude Hopliit - Vana-Kreeka autor raskerelvastusega jalaväelane Kuuros alasti meesfiguuri kuju Spartiaat - Sparta sõjamees, kes Kore riietatud naisfiguuri kuju osales rahvakoosolekutel, Deus ex machina ,,jumal
hääli. Tol ajal said näitekirjanikud oma töö eest honorari, mille tulemusena arenes vana- kreeka näitekirjandus. Vana-Kreekast sai alguse näitekirjandus, mis omakorda mõjutas kogu Euroopa kultuuri. Demokraatia ehk rahva võim hakkas kujunema 6. sajandil eKr Soloni ajal. 594. aastal eKr Solon keelas kreeklaste müümise orjadeks, millest peegeldus solidaarsus ja empaatiavõime kaaskodanike suhtes. 6. sajandist eKr pärineb ka ostrakon ehk killukohus. Killukohus aitas pagendada demokraatiale ohtu kujutavaid isikuid, näiteks türanne. Isik saadeti maalt välja 10 aastaks. Antud otsusest peegeldub Kreeka ühiskonna demokraatlikkus. Lõplikult kujunes demokraatia välja Periklese valitsemisajal (462–429 eKr). Ateena demokraatia on olnud eeskuju tänapäeva demokraatiale. Demokraatlikud õigused Kreekas kuulusid eelkõige vabadest meestest põliselanikele. Demokraatlikud õigused puudusid naistel, lastel, orjadel ja barbaritel
Väljakaevamistelt saabuvate teadete esmaavaldamise õigused sai endale "London Times". Kogu maailm rääkis sensatsioonilistest leidudest. Kolm üksteisest sõltumatut valvemeeskonda, mille olid palganud kolm erinevat ametkonda, patrullisid ööl ja päeval hauakambri ligidal. Väljakaevajate, vähemasti teadlaste seas võttis aga sootuks teisel põhjusel maad üha suurenev närvilisus. See põhjus oli üks tagasihoidlik ostrakon-savitahvlike, mille Carter oli leidnud eeskambrist. See oli esmalt korra kohaselt katalogiseeritud, ent vaid mõni päev hiljem, pärast seda, kui Alan Gardiner oli sellel olnud hieroglüüfid desifreerinud, kataloogist maha tõmmatud. Kiri kõlas: SURM TABAB OMA TIIBADEGA SEDA, KES VAARAO RAHU RIKUB Oleks vale väita, et Carter, Gardiner või mõni teine teadlane oleks sel hetkel tundnud hirmu manasõnade ees. Teadlased kartsid palju rohkem egiptuse väljakaevajate ja
hauakambris, seati sisse laboratoorium. Lakkamatult saabus kirju ja telegramme. Jagati nuandeid konserveerimiseks, paluti suveniire (Ka mne liivterakese eest oleksin tnulik.), nnitleti, pakuti abi, pti elustada sugulussidemeid (Te olete ometi meie nbu, kes elas 1893. aastal Camberwallis ja kellest me sestsaadik kahjuks enam midagi kuulnud pole.). Vljakaevajate, vhemasti teadlaste seas vttis aga sootuks teisel phjusel maad ha suurenev nrvilisus. See phjus oli ks tagasihoidlik ostrakon- savitahvlike, mille Carter oli leidnud eeskambrist. See oli esmalt korra kohaselt katalogiseeritud, ent vaid mni pev hiljem, prast seda, kui Alan Gardiner oli sellel olnud hieroglfid deifreerinud, kataloogist maha tmmatud. Kiri klas: SURM TABAB OMA TIIBADEGA SEDA, KES VAARAO RAHU RIKUB Oleks vale vita, et Carter, Gardiner vi mni teine teadlane oleks sel hetkel tundnud hirmu manasnade ees. Teadlased kartsid palju rohkem egiptuse vljakaevajate ja valvemeeskonna vastuvtlikkust kummituslugudele