Vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani, mõistliku tarneaja ja väiksemate kogukuludega. Ressursid:1)loodusresursid(maa, seadmed, varustus),2)inimresursid(tööjõud),3)finantsresursid,4)inforesursid. Tootmis logistika- üldeesmärk on tootlikuse suurendamine,tehnoloogia arendamine, ressursite ja tootmisprotsesside optimeerimine. Ressursid: 1)tööjõud, 2)kapital, 3)aeg, 4)organisatsioon Ostjaturul on jätkusuutlikud, paidlikud ja nõudluse muutustele kohanduvad ettevõtted. Jaotuslogistika (logistikaväljend) ? eesmärk on juhtida logistilisi osategevusi, mis toimuvad peale toote valmimist, kuni selle toote jõudmiseni tarneahela järgmisse etappi või lõpp tarbijani. Põhilised osategevused jaotuslogistikas ? materjalide käsitlemine, ladustamine, pakkimine vedu, sihtturule valmistamine(kellele toode on mõeldud), nõudluse prognoos, info töötlemine.
Logistika arengust ja integratsiooni ulatuselt lähtuvalt jaguneb logistika järgmiselt: · hankelogistika · tootmislogistika · jaotuslogistika Hankelogistika ülesanne on õige koguse ja sortimendiga, parima hinna/kvaliteedi suhtega vajalike materjalide toimetamine tarnijalt tootjani mõistliku tarneaja ja väiksemate kogukuludega. Tootmislogistika eesmärkideks on tootlikkuse suurendamine, tehnoloogia arendamine, ressursside ja tootmisprotsesside optimeerimine. Ostjaturul on jätkusuutlikud, paindlikud ja nõudluse muutustega kohanduvad ettevõtted. Jaotuslogistika ülesanne on juhtida logistika osategevusi, mis toimuvad pärast toote valmimist kuni selle toote jõudmiseni tarneahela järgmisesse etappi või tarbijani. Jaotuslogistika põhilised osategevused on näiteks materjalide käsitsemine, ladustamine, pakkimine, vedu, nõudluse prognoosimine, info töötlemine jms
kulude kompromissi ja kulude suboptimeerimise vältimise kontseptsioonist. Järelikult on organisatsiooni võimalik efektiivselt juhtida tingimusel, et üheaegselt võetakse vaatluse alla kõik kulud kogu tarneahela ulatuses, kusjuures maksimaalselt saab kogukulusid vähendada üksnes osakulude kompromissi, mitte kulude suboptimeerimise kaudu. Arvestades konkurentsivõimet saab organisatsiooni hankimise–tootmise–füüsilise jaotuse funktsionaalne ahel ostjaturul (pakkumine ületab tunduvalt nõudlust) lähtuda üksnes lõpptarbija vajadustest ja eelistustest. Protsess peab toetuma turunduskontseptsioonile, kus on primaarne turu täpne segmentimine ja nõudluse dünaamika järjepidev jälgimine. Viimaste alusel töötatakse kõigepealt välja toodete füüsilise jaotuse, seejärel tootmise- ja lõpuks hankimisstrateegia. Hankimisstrateegia väljatöötamisel on soovitav : määratleda varustamise kui juhtimisfunktsiooni roll ja sisu,
annaabi.ee 
