Seda meetodit soovitatakse tavaliselt jalahaavandite, gangreeni, seeninfektsioonide, põletuste ja aeglaselt paranevate haavade raviks. Tavaline ravi kestab kümme kuni kakskümmend minutit. Selle meetodi puhul osoon stimuleerib vereringet, mille tõttu on jäsemete amputeerimisvajadus ligi poole võrra vähenenud ning samuti mõjub osoon desinfitseerivalt. Väga levinud on ka osoonisüstid lihasesse, veeni kui ka liigeste vahele. Selle ravimeetodi juures on oluline üliväike osoonisegu kontsentratsioon. Näiteks osooni- vee segu süstimine liigesesse on kasutusel nii Euroopas kui ka Kuubal ning väidetavalt pidi see ravima mitmeid liigesahaigusi. Osooni eeliseks meditsiinis on see, et teda on lihtne ja odav toota. Arvatakse , et osooni kasutamisel on suhteliselt vähe kõrvalnähtusid, kuid leidub väga erinevaid arvamusi ja uuringuid. Näiteks osooni sattumine hingamisteedesse on äärmiselt ohtlik ning võib kahjustada kopsude tööd ning ärritab limaskestasid. Eelkõige
Katseline töö koosneb järgmistest etappidest: 1) vee küllastamine osooniga, 2) osooni kontsentratsiooni muutumise määramine lagunemisreaktsiooni käigus. - Vesi küllastatakse osooniga poolperioodses osoneerimisreaktoris. Selleks barboteeritakse vett õhu-osooni seguga. Osoneerimise aeg on 15 20 minutit. Katseseadme põhiosaks on perioodiline pideva gaasi läbivooluga reaktor (1) (maht 0,9 l), milles osoonitakse vett või reovett. - Õhu-osoonisegu genereeritakse osoonigeneraatoris OZON-2M (2) ning suunatakse läbi difuusori reaktorisse. - Osooni kontsentratsiooni osoonigeneraatorist või osoonimisreaktorist väljuvas gaasivoos mõõdetakse osoonimõõtjaga Anseros GM-6040 (4). - Katseseadmest väljuv gaas läbib jääkosooni lagundaja (5). - Vett osoonitakse kuni toimub osooni absorptsioon vette. 3. Arvutamine. 10 ABS n C O3 = 0, 42 L Vproov
Seda meetodit soovitatakse tavaliselt jalahaavandite, gangreeni, seeninfektsioonide, põletuste ja aeglaselt paranevate haavade raviks. Tavaline ravi kestab kümme kuni kakskümmend minutit. Selle meetodi puhul osoon stimuleerib vereringet, mille tõttu on jäsemete amputeerimisvajadus ligi poole võrra vähenenud ning samuti mõjub osoon desinfitseerivalt. Väga levinud on ka osoonisüstid lihasesse, veeni kui ka liigeste vahele. Selle ravimeetodi juures on oluline üliväike osoonisegu kontsentratsioon. Näiteks osooni- vee segu süstimine liigesesse on kasutusel nii Euroopas kui ka Kuubal ning väidetavalt pidi see ravima mitmeid liigesahaigusi. Osooni eeliseks meditsiinis on see, et teda on lihtne ja odav toota. Arvatakse , et osooni kasutamisel on suhteliselt vähe kõrvalnähtusid, kuid leidub väga erinevaid arvamusi ja uuringuid. Näiteks osooni sattumine hingamisteedesse on äärmiselt ohtlik ning võib kahjustada kopsude tööd ning ärritab limaskestasid