kontsentratsioon muutub stratosfääri eri kõrgustel, kuid tema hulk ei ületa kunagi ühte sajatuhandikku ümbritsevast atmosfäärist [3]. Osoon (O3) on mürgine, ebameeldiva lõhnaga, atmosfääris harvaesinev gaas. Õhu koostises oleva hapniku (O2) molekul koosneb vaid kahest hapnikuaatomist, kuid osoonimolekulis on neid kolm (osoon ehk trihapnik). Osoonimolekulid tekivad fotokeemilise reaktsiooni tulemusena. Hapnikumolekulide reageerimisel tekivad osoonimolekulid ning samas tekivad osoonimolekulide reageerimisel hapnikumolekulid. Kui tekkivate osoonimolekulide arv on sama suur kui lagunevate osoonimolekulide arv, siis on reaktsioon dünaamilises tasakaalus. Stratosfääri osoon erineb maapinnalähedasest osoonist, mis pärineb tööstus- ja liiklussaastest kombineerituna ilmastikuoludega. Maapinnalähedane osoon põhjustab hingamisraskusi, eriti vanematele inimestele ja lastele ning samuti taimekahjustusi[4]. 1.3 Osoonikiht
...8 Kasutatud kirjandus:.....................................................................................................10 1. Osoon ja osoonikiht Osoon (O3) on mürgine, ebameeldiva lõhnaga, atmosfääris harvaesinev gaas. Õhu koostises oleva hapniku (O2) molekul koosneb vaid kahest hapnikuaatomist, kuid osoonimolekulis on neid kolm. Osoonimolekulid tekivad järgneva fotokeemilise reaktsiooni tulemusena: Hapnikumolekulide reageerimisel tekivad osoonimolekulid ning samas tekivad osoonimolekulide reageerimisel hapnikumolekulid. Reaktsioon on dünaamiliselt tasakaalus, kui tekkivate osoonimolekulide arv on sama suur kui lagunevate osoonimolekulide arv. Stratosfääri osoon erineb maapinnalähedasest osoonist, mis pärineb tööstus- ja liiklussaastest kombineerituna ilmastikuoludega. Maapinnalähedane osoon põhjustab hingamisraskusi ning taimekahjustusi. Osoonikihi terminit kasutatakse osoonimolekulide hulga kirjeldamiseks stratosfääris.
Looduslik Osooni kontsentratsioon atmosfääris varieerub ka looduslikult vastavalt temperatuurile, ilmale, laius- ja pikkuskraadile. Ka muude looduslike nähtuste nagu vulkaanipursete toimel atmosfääri paisatavatel osakesel on märkimisväärne mõju osoonikihi paksusele. Millal taastub osoonikiht? Täpseid ennustusi selle kohta, millal osoonikiht taastub, pole. Teadlased eeldavad, et osoonimolekulide kontsentratsioon stratosfääris jõuab „normaalsele” tasemele käesoleva sajandi keskel, kui kõik montreali protokolliga ning selle parandusega ühinenud riigid täidavad oma kohustusi OKA-de järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise tähtaegade osas. Montreali protokoll Maailma edukamaid keskkonnaalaseid kokkuleppeid. Vastavalt (MP) sätetele peab iga protokolli osapool kindlustama täieliku kontrolli osoonikihti
H2CO3 süsihape CO 3 karbonaat -2 H2SiO3 ränihape SiO 3 silikaat -4 (H4SiO4) (SiO ) 4 CH3COOH etaanhape CH3COO- etanaat 8.OSOONIKIHT: molekuline hulk 10-15 km kõrgusel paikneb maa ümber kaitseb filtrina UV-kiirguse eest osoonimolekulide hävitajad FREOONID FREOON: gaasiline halogenoalkaan lagundab osoonimolekul freoon satub atmosfääri: aerosoolide tarbimisel külmikute kasutamisel õhukonditsioneeride kasutamisel tulekustutusseadmete kasutamisel keemiliste puhastusvahendite kasutamisel KASVUHOONEGAASID: CO2, CO, CH4, H2O Suur osa soojusenergiast neeldub CO2 rikkasse atmosfääri ja ei pääse maailmaruumi – Maapind ja atmosfäär soojenevad.
5 Eestis?. Osoonikihi paksus muutub aasta jooksul umbes samal viisil, nagu paljud teised aastaaegadega seotud suurused. Kõige paksem on osoonikiht meie kohal talvel- varakevadel,kõige õhem hilissügisel Osoonikihti kahandavad ained Osoonikihti kahandavad ained sisaldavad kas kloori (Cl) või broomi (Br). Need ained on lenduvad ja väga stabiilsed, mis tähendab seda, et nad jõuavad stratosfääri, kus asub ka osoonikiht. Neil on suur osoonimolekulide lõhustamise võime, mida määratletakse osoonikihi kahandamise potentsiaalina(ODP).Ühikuks loeti CFC-11 (keemiline ühend CCl3F) osoonikihi kahandamise potentsiaal,millega võrreldes enamik teisi CFCsid on mõnevõrra vähem kahjulikud. Tuleb aga öelda, et osoonikihti kahandavate ainete kahjulikkus avaldub lisaks veel nn kasvuhooneefekti süvendamises. Osoonikihi säilimise võitlus,rahvusvahelised lepped
Kasvuhoonegaasid aga jahutavad. ! Osoonikihi vähenemine põhjustab jahtumist – ! j!a alates 1979-ndast aastast on see langenud paar kraadi kümnendis.! Osoon (O3) on mürgine, ebameeldiva lõhnaga, atmosfääris harvaesinev gaas. Õhu koostises oleva hapniku (O2) molekul koosneb vaid kahest hapnikuaatomist, kuid osoonimolekulis on neid kolm (trihapnik). Osoonimolekulid tekivad fotokeemilise reaktsiooni tulemusena. Hapnikumolekulide reageerimisel tekivad osoonimolekulid ning samas tekivad osoonimolekulide lagunemisel hapnikumolekulid. Kui tekkivate osoonimolekulide arv on sama suur kui lagunevate osoonimolekulide arv, siis on reaktsioon dünaamilises tasakaalus. Osooni leidub nii Maa ülemises atmosfääris (stratosfääris) kui ka alumises kihis. Osoon võib olla inimeste tervisele ja keskkonnale “hea” või “halb” sõltuvalt selle paiknemisest atmosfääris. „Hea“ osoon tekib stratosfääris loomulikul teel ning takistab kahjuliku UV-kiirguse jõudmist Maa
Uurijad olid veendunud, et esineb veel mingi täiendav osooni hävimise mehhanism. M. Chanini (1993) andmei väideti, et vesinik ja selle oksiidid toimivad osooni hävimisel katalüsaatoritena. Kuni 80% osoonikihi lagunemisest toimub katalüsaatorite kaasabil. X + O3 -> XO + O2 (5) XO + O -> X + O2 X- H või OH (6) kokku O + O3 -> O2 + O2 (7) Kuna reaktsioonis 6 moodustub katalüsaator X üha uuesti võib üha uute osoonimolekulide hävimise protsess alata tuhandeid või isegi sadu tuhandeid kordi järjest. Protsess kestab seni, kuni X moodustab mingi teise ainega püsiva ühendi. Sirkka Liisa Kaupinen (1991) esitab järgmise reaktsioonitsükli. O3 + hv -> O + O2 (8) O + H2O -> 2OH- (9) Osooni molekuli fotodissotsiatsioonil (8) vabanenud hapniku aatom reageerib vee molekuliga (reaktsioon 9) ning sünnib hüdroksüülradikaal. See reageerib omakorda kõigi atmosfääris olevate
väljendamiseks . 1) Osoon või mõni muu gaas taandatakse normaalrõhule 2) Saadud kihi paksus väljendatakse sajandikmillimeetrites mis ongi Dobsoni ühikuks. ( 1mm = 100 Dobsoni ühikut ) USA-s kasutatakse millisentimeetrit (mcm) või milli-atmosfäärsentimeetrit ( matm cm) tihti ühikuna. 300DU(Dobson Unit) = 3mm = 0.3 cm = 0.3 atm cm = 300 matm cm = planetaarne keskmine osoonikihi paksus . Osooniauk triivib polaaralade juurest ekvaatori poole. Dobsoni ühiku definitsioon osoonimolekulide arvu jargi on järgmine: üks Dobsoni uhik vastab 2.691020 osoonimolekulile 1 ruutmeetrilise ristloikega vertikaalses atmosfäärisambas. Ülesanne milles on risttahukas ühe ruutmeetrise pindalaga ja molekulide arv on 1 DU , siis saame samba kõrguse leida valemiga. h= k*T*Ndobs/p*S T= 0C = 273.15K , k-Boltzmanni constant 1.38*10-23 Biodoos ehk minimaalne erüteemne doos (MED) kui närga päikesepoletuse biofüüsikaline ühik, on vaikseim kiiritusdoos, mis kutsub esile paevitamata naha
Equation 7 5 Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I Kuna reaktsioonis 6 moodustub katalüsaator X üha uuesti võib üha uute osoonimolekulide hävimise protsess alata tuhandeid või isegi sadu tuhandeid kordi järjest. Protsess kestab seni, kuni X moodustab mingi teise ainega püsiva ühendi. Sirkka Liisa Kaupinen (1991) esitab järgmise reaktsioonitsükli. O3 + hv -> O + O2 (8) Equation 8 O + H2O -> 2OH- (9) Equation 9 Osooni molekuli fotodissotsiatsioonil (8) vabanenud hapniku aatom reageerib vee molekuliga (reaktsioon 9) ning sünnib hüdroksüülradikaal. See reageerib omakorda kõigi atmosfääris olevate
annaabi.ee 
