2 * Kliima soojenemine- tänapäeval on põhjustatud maapinda jahutava kiirgusvoo nõrgenemisest, mitte kiirguse juurdevoolu suurenemisest, sest atmosfäär neelab rohkem Maa soojuskiirgust (mitte kuuma pole rohkem, vaid külma on vähem) * Osooniaugud kohad, kus osoonikiht on oluliselt hõrenenud. (Kui osoon puuduks täielikult, siis hävitaks UV-kiirgus kõik elava Maal.) Polaaraladel. Osoonikhi hõrenemist põhjustab freoonide kasutamine (külmkappides, aerosoolid, konditsioneerides). Tänapäeval on freoonide kasutamis vähendatud ning osoonikihi looduslikud kõikumised on taastumas. * Kasvuhooneefekt lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise kiirguse väljumine on takistatud ning see neeldub õhus. Õhus on peamiseks soojuskiirguse neelajaks kasvuhoonegaasid süsihappegaas, metaan, naerugaas, aerosool jne
mussoon- ulatuslik õhuvoolude süsteem peamiselt rannikupiirkondades, milles tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks(talvel sisemaalt ookeani suunas ja suvel ookeanilt maismaa suunas). Nõlvaprotsessid-raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Ookeaniline maakoor-ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltsest kivimest koosnev keskmiselt 11km paksune maakoor. Osooniagud-osoonikhi olulised hõrenemised stratosfääris, mis on esinevad sesoonselt pooluste kohal ja võivad laieneda ekvaatori suunas. Pangasmäestik- maakoore rebetuspiirkonda, laamade lahnemispiirile tekkiv kerkinud ja vajunud kiviplokkidest koosnev mäestik. Pedosfääri-biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid. Pedosfäär regureelib olulisel määral biosfääris toimuvid biogeokeemilisi aineringeid(toiteelemndid, vesi)
maapinnale kokku kogutuna vaid 3-5 mm paksuse kihi. Samas on sellel gaasil tohutu mõju ökosüsteemides ja atmosfääris toimuvatele protsessidele. Stratosfääris olev osoonikiht peab kinni ohtliku ultraviolettkiirgust. See kiirgus tekitab ja lagundab üheaegselt osooni, ise sellel ajal neeldudes. Osoonil aitavad lisaks päikesele laguneda ka mitmesugused katalüsaatorid. See protsess oli algselt looduslik, ning reguleeris koos atmosfäri dünaamikaga osoonikhi paksust. Nüüd on inimene tänu vahelesegamisele looduslikesse protsessidesse ja saasteainete õhku paiskamisega selle tasakaalu rikkunud. Eriliseks löögiks osoonikihile kujunes freoonide ja haloonide kasutuselevõtt. Need raskesti lagunevad ühendid, mis sisaldavad nii kloori kui broomi, kuhjuvad atmosfääri ja jäävad sinna pikaks ajaks. Vabanevad kloor ja broom kahjustavad osoonikihti. Inimtegevuse tõttu on suurenenud metaani õhku paiskumine