kondensatsioonituumasid, mis soodustavad sademete teket. Fossiilsete kütuste põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris. Kariloomade arvu kasvuga kaasneb suurema koguse metaani atmosfääri sattumine. Nii tugevdab inimtegevus Maa atmosfääri kasvuhooneefekti. 12. Mida toob kaasa osoonikihi lagunemine ja mis seda põhjustab? Osooniaukude kohal ei ole loomad ja taimed kaitstud ultraviolettkiirguse kahjuliku toime eest. Praegu on maakera pooluste kohal kaks suurt osooniauku üks lõuna- ning teine põhjapoolusel. Antarktikas, mille kohal on suur osooniauk, võib hävida toiduahela kõige alumine lüli plankton, mis on ultraviolettkiirgusele kõige haavatavam. Siis võivad hukkuda kõik loomad, kes sõltuvad sellest toiduahelast. Kui osoonikiht õheneb, siis jõuab Maale lühiajaline ultraviolettkiirgus, mis põhjustab inimestel nahavähki ja katarrakti, ta hävitab nukleiinhapped ning pidurdab rakkude paljunemist, muudab
gaasidel ja nende lubatud asendajatel on kõigil peale osoonikihi kahandamise potentsiaali (ozone depleting potential, ODP) arvestatav globaalsoojenemise tekitamisvõime.20 19 http://www.envir.ee/et/kyoto-protokoll 20 http://www.horisont.ee/node/1851 Eesti roll osooni kaitsmises Osooniaukude tekke võimalused säilivad veel mitukümmend aastat. Sajandi teisel poolel normaliseerub stratosfääri keemiline koostis ja vaatamata veelgi külmemale stratosfäärile ei teki osooniauku põhjustavat õhu anomaalset keemilist koostist.21 Osoonikihi paksuse mõõtmise ajalugu pole Eestis kuigi pikk, kuid vaatluste aja jooksul on osoonikihi paksus püsinud normi piires. Näiteks 1993/1994 vahetusel täheldati osoonikihi paksuses suuri sesoonseid muutusi, mis aga jäid normi piiridesse. "Mõõdetud osooni koguhulga väärtused on olnud vahemikus 320-430 DU, mis näitab, et võimalikke ajutisi õhenemisi pole veel tabatud" (Kübarsepp,Pehk,Veismann 1994, lk
vähendab põllusaaki.. Osoonikihi talvine hõrenemine Antarktika kohal, mida nimetatakse osooniauguks, leiab aset alates 1980-ndate algusest. Esialgu polnud see kuigi suur, kuid süvenes alates 1982. a. iga aastaga. 1985. aastal ilmus esimene publikatsioon Antarktika talvise osooniaugu kohta ja 1987. aastaks õnnestus nähtus teaduslikult ära seletada. Osooniaukude kohal ei ole loomad ja taimed kaitstud ultraviolettkiirguse kahjuliku toime eest. Praegu on maakera pooluste kohal kaks suurt osooniauku üks lõuna- ning teine põhjapoolusel. Antarktikas, mille kohal on suur osooniauk, mis võib hävitada toiduahela kõige alumine lüli planktoni, mis on ultraviolettkiirgusele kõige haavatavam. Siis võivad hukkuda kõik loomad, kes sõltuvad sellest toiduahelast. Kokkuvõte Hapnik on elutähtis element suuremale osale meie planeedil elavatele organismidele. Tänu fotosünteesile ja vähemal määral teistele looduslikele protsessidele on õhuhapnik taastuv loodusrikkus
Osooni molekulis on ka kolmas, nõrgalt seotud aatom. Osoonil on terav lõhn, mida võib mõnikord avastada elektrimootorite lähedusest ja äikese ajal. Osooni esineb ka maapinna lähedal, näiteks sudu ühe komponendina. Uurimisaastad Antarktikas töötanud Briti teadlased alustasid 1960.a. Paiku osoonihulga mõõtmist osoonikihis. 1980. aastate alguses tegid nad ebameeldiva avastuse: kevaditi septembrist oktoobrini oli Antarktika kohal osoonikihis auk. Pärast seda on täheldatud osooniauku igal kevadel, kusjuures ta muutub aasta-aastalt suuremaks. 1988. aastaks kattis osooniauk kogu Antarktika ning mõjutab Austraaliat ja Uus-Meremaad. Arvatakse, et miski ründas ja hävitas osooni. Süüdi näisid olevat klorogluoroalkaani gaasid, sest osooniaugud ilmusid pärast nende laialdast kasutuselevõtmist.1987. aastal 14 riigi vahel sõlmitud lepingus otsustati piirata CIFC (klorofluoroalkaanid) gaaside tootmist ja kasutamist. Lepingu jõustumise ajaks jaanuaris 1989. a
ookeanist, ning USA GOES, mis jälgib Vaikse ookeani idaosa, Põhja- ja Lõuna-Ameerikat ning Kariibi merd. Need satelliidid on ühendatud võrku, mis edastab meile infot meie planeedi atmosfääri, õhurõhu, tuule, temperatuuri ning kõige muu kohta, mida meil on vaja ilma kohta teada. Ilmavaatlussatelliidid näitavad, millised muutused leiavad aset Maa atmosfääris ja kliimas. 1991. aastal kasutusele võetud satelliit TOMS-Meteor-3 jälgib igal kevadel lõunapooluse kohale tekkivat osooniauku. Peaks osooniauk laienema ka asustatud maailmajagude kohale, jõuaks maapinnale rohkem ultraviolettkiiri, mis on kahjulikud inimestele, loomadele ja taimedele. 6 3. Euroopa satelliidid aitavad ennustada ilma ja kliimamuutusi 3.1. Visad ja täpsed seirajad Darmstadti linnas, mis suuruses võrdne Tartu linnale, Saksamaal paikneb hoone, kust juhitakse
ookeanist, ning USA GOES, mis jälgib Vaikse ookeani idaosa, Põhja- ja Lõuna-Ameerikat ning Kariibi merd. Need satelliidid on ühendatud võrku, mis edastab meile infot meie planeedi atmosfääri, õhurõhu, tuule, temperatuuri ning kõige muu kohta, mida meil on vaja ilma kohta teada. Ilmavaatlussatelliidid näitavad, millised muutused leiavad aset Maa atmosfääris ja kliimas. 1991. aastal kasutusele võetud satelliit TOMS-Meteor-3 jälgib igal kevadel lõunapooluse kohale tekkivat osooniauku. Peaks osooniauk laienema ka asustatud maailmajagude kohale, jõuaks maapinnale rohkem ultraviolettkiiri, mis on kahjulikud inimestele, loomadele ja taimedele. 10 7. Teadussatelliidid Suurem osa teadlastest usub, et meie universum sai alguse 14 miljardit aastat tagasi toimunud ülivõimsast plahvatusest, mida kutsutakse Suureks Pauguks. Satelliidid võimaldavad meil sellele teooriale kinnitust leida. 1989
Eriti suurt täehelepanu tuleb pöörata freoonidele ja haloonidele , sest neile ühenditele on iseloomulik pika aja jooksul atmosfääri akumuleeruda. Freoonide kuhjumise atmosfääris peataks V. Luts u(1989) andmeil alles 85% suurune toodangu kärpimine. Et osooniaukude peapõhjus on freoonide koosseisus olev kloor ja freoonide eluiga atmosfääris ulatub isegi üle saja aasta, siis ei aita ka nende tootmise päevapealt l&oti lde;petamine osooniauku kohe kaotada. Parimal juhul võiksime neist vabaneda mõnekümne aasta pärast. Mida kauem me freoone õhku paiskame, seda kaugemale see aeg nihkub. M.Chanini(1993) andmeil oletatakse, et kevadised osooniaugud kestavad freoonide 27 Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar
annaabi.ee 
